Kodukoha kompassi eelviimane peatuspaik on Valga linn!

Kodukoha kompassi eelviimane peatuspaik on Valga linn!

Valga Keskraamatukogus avatakse 14. septembril kell 15 rändnäitus „Kodukoha kompass“. Näitus avab linnaruumi ja inimeste heaolu vahelisi seoseid ning ärgitab kohalikke neil teemadel kaasa rääkima. Kompass-kettale kogutav kohalike hinnang näitab otsustajatele, millega on inimesed oma kodukohas rahul ja milles nähakse veel arenguruumi. Näituse avavad Eesti Koostöö Kogu juht Kairi Tilga ja Valva vallavanem Monika Rogenbaum.

Näituse „Kodukoha kompass“ idee lähtub eelmisel suvel ilmunud Eesti inimarengu aruandest 2019/2020 „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“ ja uurib, mis teeb ühest linnast, linnaosast, külast, tänavast või keskväljakust meeldiva paiga, kus inimesed soovivad olla.

Näitusega on kaasas ka praktiline kompass-ketas, millel saab mugavalt hinnata oma kodukoha avaliku ruumi kvaliteeti ja pidada ruumiteemalisi arutelusid.

Näituse eesmärk on kogukondi inspireerida, anda inimestele teadmisi avaliku ruumi mõjust meie igapäevaelule ning mis põhiline, et tekiks elukeskkonnateemaline edasiviiv arutelu ja dialoog.

Valga vallavanem Monika Rogenbaum: „Mul on väga hea meel tõdeda, et näitus jõuab viimaks Valka, kus on viimastel aastatel aktiivselt tegeldud kahaneva linnaruumi kujundamisega. Näitus annab kindlasti uue võimaluse hinnata kodukoha kompassi abil Valga praegust avalikku ruumi ning mõelda kaasa, mida saaks veelgi paremaks teha. Saame teada, milliseid elukeskkonna teemasid tajuvad valgalased kriitilisemalt ja millega ollakse rahul ning võtame seda teavet edaspidi arvesse.”

13. septembri toimub Valga Vabaduse tänava avaliku ideekorje raames ka arhitekt Elo Kiiveti loeng „Kõik teed viivad keskväljakule“. Loeng toimub koostöös Eesti Koostöö Koguga ja on osa näituse „Kodukoha kompass“ programmist.

„Kodukoha kompass“ on toimunud Paides, Rakveres, Narvas, Põlvas, Võrus, Raplas,  Kuressaares ja Kärdlas. Valga on enne Viljandit eelviimane peatuspaik ja näitus on Valga Keskraamatukogus avatud 12. oktoobrini 2021.

Näituse kuraator on Kairi Tilga, autoriteks urbanistid Teele Pehk ja Elo Kiivet. Näitust toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Kultuurkapital.

Vaata lisaks www.kogu.ee/kodukoha-kompass.

Ootame koole liituma uue kaasava eelarvestamise lennuga ning tutvuma värske käsiraamatuga

Ootame koole liituma uue kaasava eelarvestamise lennuga ning tutvuma värske käsiraamatuga

Eelmisel õppeaastal viis koostöös vabaühenduse Korruptsioonivaba Eesti ja SA Eesti Koostöö Koguga kaasavat eelarvestamist läbi neli Eesti kooli üle Eesti. Nüüdseks on valminud juhismaterjal protsessi iseseisvaks läbiviimiseks ning sügiseks oodatakse koole uue lennuga liituma. 

Kaasava eelarvestamise näol on tegemist initsiatiiviga, mille käigus eraldab kool enda eelarvest teatava summa, mille kasutamise üle hakkavad otsustama õpilased. Nagu kohalikes omavalitsusteski, saavad õpilased ise välja pakkuda ideid, mis koolielu parandaksid. Seejärel arendatakse ideed välja miniprojektideks ning lõpuks toimuvad valimised, kus kooli kogukond saab valida oma lemmikidee või -ideed. 

Kaasav eelarvestamine koolides. Illustratsioonide autor Ave Taavet.

Kaasav eelarvestamine koolides. Illustratsioonide autor Ave Taavet.

2020/2021 õppeaastal osalesid projektis: 

  • Tartu Annelinna Gümnaasium, kuhu soetati projekti tulemina õhuhokilaud; 
  • Tallinna Rahumäe Põhikool, kus renoveeriti õueklass, soetati koolihoovi võrkkiiged ning loodi muusikalised vahetunnid ja kooliraadio; 
  • Keeni Põhikool, kus loodi pisiloomaaed ning õueklass; ja 
  • Rapla Gümnaasium, kuhu soetati lauatennise lauad ning välitoolid. 

Eesti koolides läbi viidud kaasava eelarvestamise tulemina paranesid õpilaste teadmised sellest, kuidas kooli otsustusprotsessides osaleda. Projektiga kasvas 2/3 võrra õpilaste arv, kes saavad kooli eelarve koostamisest piisavalt või väga hästi aru. Samuti muutus õpilaste jaoks olulisemaks, et neil oleks võimalus kooli eelarve üle otsustada ning 7 õpilast kümnest tahaks, et kaasav eelarvestamine nende koolis korduks. 

Selgelt on ka näha, et õpilaste jaoks, kes kaasavas eelarvestamises aktiivselt osalesid, on kooli osalusprotsessides osalemine, nagu kooli eelarve üle otsustamine, muutunud olulisemaks. Lisaks õpilased, kelle idee pääses lõpphääletusele, said pärast projekti endi sõnul kordi paremini aru kooli eelarvest, võtsid aktiivsemalt osa hääletamisest ning soovitaksid eakaaslastele oma kooli ja kaasavat eelarvestamist rohkem, kui vähem osalenud õpilased. 

Eesti Koostöö Kogu lõi kaasava eelarvestamise jaoks spetsiaalse lehe kaasavkool.rahvaalgatus.ee, mis on koolidele tasuta kasutamiseks mõeldud keskkond, kuhu üles riputada hääletusele jõudnud ideed ning viia läbi e-hääletus. Paljudel noortel on antud keskkonnas võimalik esimest korda saada kogemus  ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID kasutamisel – just nagu päris valimistel. Nii arendavad õpilased projekti käigus ka oma digipädevusi, millest tulenevaid oskusi rakendada edaspidi ka kohaliku ja riigi tasandi osalusprotsessides.

Sel sügisel ootavad koordinaatorid liituma kolme eestivene õpilaskonnaga kooli. Integratsiooni SA toel on selle sügise eesmärk jõuda just suurema venekeelse elanike arvuga piirkonnas paiknevates ja keelekümbluse programmiga liitunud koolidesse, sest uuringu kohaselt on venekeelsed noored – eelkõige Ida-Virumaal – ühiskondlikult vähem aktiivsed kui teiste Eesti piirkondade noored. Soovime seda koostöös koolidega muuta otsese demokraatiakogemuse võimaldamise kaudu.

Kandideerimiseks tuleb koolil saata lühikese põhjendusega sooviavaldus aadressil carina.paju@transparency.ee. Kool peab osalemiseks olema valmis oma eelarvest eraldama vabalt valitud summa ning projekti ellu viima enne 15. detsembrit. 

Koolidele, kes sel korral programmi ei mahu, on valminud käsiraamat. Tegemist on ülevaatliku ja näitlikustatud juhismaterjaliga, mida saavad kasutada õpetajad või teised kooli eestvedajad kaasava eelarvestamise läbiviimiseks.

Integratsiooni SA toetatud tegevus toimub Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ toetatava alategevuse „Lõimumisalased koostöötegevused” raames. 

JÄRELVAADATAV: Arvamusfestivali arutelu “Aktiivsed kogukonnad kui vaktsiin ääremaastumisele”

JÄRELVAADATAV: Arvamusfestivali arutelu “Aktiivsed kogukonnad kui vaktsiin ääremaastumisele”

See, et elu koondub Tallinnasse ning ülejäänud Eesti ääremaastub ja vaesub, pole enam uudis. Sellele viitavad nii Riigikontrolli aruanne kui ka teadlased Eesti inimarengu aruannetes. 2020. aasta Eesti inimarengu aruande üks tulevikustsenaarium oli „Isemajandav Eesti“, mis manas silme ette pildi riigist, kus kaugtöövõimalused ning uuskogukondlik eluviis on suure osa eestlasi viinud tagasi maale elama. See on olnud võimalik, sest kogukonnad on tugevad ja isemajandavad, valitseb koostöine suhtlus valitsejate ja kodanike vahel, vajadused teenuste järele on rahuldatud digitaalsete lahendustega.

Uurime arutelus, mis tähtsus on kogukondadel ja miks üldse peaks kogukonda kuuluma, kuidas teha paremat koostööd ja kui kaugel oleme inimarengu aruandes sõnastatud idüllilisest “Isemajandava Eesti” tulevikustsenaariumist? Arutelu lõpus kõlab ka eluterve kogukonna retsept!

Arutelus osalevad:

Aet Annist – sotsiaalantropoloog, Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna ja Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudi vanemteadur, doktoritöö uurimusele tugineva raamatu “Otsides kogukonda sotsialismijärgses keskuskülas” autor

Kertu Vuks – Elva valla abivallavanem, kaasamise praktik

Ivika Nõgel – Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige, külade ja kogukondade aktiveerija, “Maale elama” liikumise algataja

Jan Teevet – Paide teatri lavastaja ja kunstiline juht, Paide teatri aktsioonide sarja Paide 3000 üks ellukutsujatest

Arutelu juhib Rakendusliku Antropoloogia Keskuse (RAKi) tegevjuht ning SpeakSmarti koolitaja ja moderaator Sigrid Solnik.

Tänavu on kodanikud esitanud Rahvaalgatus.ee vahendusel rekordilise arvu kollektiivseid pöördumisi

Tänavu on kodanikud esitanud Rahvaalgatus.ee vahendusel rekordilise arvu kollektiivseid pöördumisi

2021. aasta I poolaastal on kodanikud esitanud riigikogule menetlemiseks 22 ning kohalikele omavalitsustele 7 kollektiivset pöördumist. Seda on rohkem, kui möödunud aasta jooksul esitatud kollektiivseid pöördumisi kokku. 

Näeme oma igapäevatöös portaali taustajõuna, et eesti inimesed tunnevad aina suuremat huvi ja kasutavad aina aktiivsemalt võimalust ühiskondlike probleemide ja päevakajaliste valupunktide osas koonduda ning toetusallkirjaga oma meelsust näidata. Kui eelmisel aastal esitati SA Eesti Koostöö Kogu poolt hallatava osalusportaali Rahvaalgatus.ee vahendusel riigikogule 20 vähemalt 1000 digiallkirjaga pöördumist, siis tänavu on poole aastaga riigikogu poole teele läinud juba 22 kollektiivset pöördumist, mis vajamineva allkirjade künnise ületanud.

Kollektiivne pöördumine on esitatud ka Tallinna linnale, kus algatusele tuleb menetlusse saatmiseks koguda lausa üle 4000 linlase allkirja.

Kollektiivne pöördumine on esitatud ka Tallinna linnale, kus algatusele tuleb menetlusse saatmiseks koguda lausa üle 4000 linlase allkirja.

Alles aasta tagasi Rahvaalgatus.ee-s loodud võimalus esitada kollektiivseid pöördumisi ka kohalikele omavalitsustele, on pannud inimesi mitmetes omavalitsustes neile seadusega tagatud õigust kasutama. Selle aasta esimeses pooles on omavalitsustele esitatud kokku 7 pöördumist. Sealhulgas Tallinnale, kus algatusele tuleb menetlusse saatmiseks koguda lausa üle 4000 linlase digiallkirja.

Tänavu on saanud üks kollektiivne pöördumine ka seaduseks. Riigikogu maaelukomisjon otsustas 2020. aasta sügisel lõpetada pöördumise “Karusloomafarmide keelustamine Eestis” arutamise, kuna riigikogus oli algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE). Käesoleva aasta juuni algul kiideti eelnõu heaks, mis näeb ette keelustada Eestis loomade aretamine ja pidamine üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil.

Tänavu on riigikogu komisjonid lõpetanud 15 pöördumise menetlemise, nende seas järgnevad:

Pöördumiste alalehel olevast vastuskirjast on võimalik lugeda komisjonide otsuste kohta täpsemalt.

Kohaliku elu küsimuses on tehtud ettepanek Viimsi vallale seoses Randvere tee liikluskorraldusega, Pärnu linnale seoses Päraküla elukeskkonna kaitse ja kõrghoonete planeerimisega, Tallinna linnale seoses kergliikluse korraldusega suvekuudel, Valga vallale seoses vallavanema umbusaldusega, Anija vallale seoses Kehra linnas metsatuka säilitamisega ning Vinni vallale seoses päikesepargi laiendamisega Roela alevikus.

Erinevatele pöördumistele on 2021. aasta esimeses pooles antud Rahvaalgatus.ee portaalis kokku üle 52 000 digiallkirja.

Kas ärksad kogukonnad ja hea koostöö on tõhus vaktsiin ääremaastumisele? Eesti Koostöö Kogu läheb Arvamusfestivalile!

Kas ärksad kogukonnad ja hea koostöö on tõhus vaktsiin ääremaastumisele? Eesti Koostöö Kogu läheb Arvamusfestivalile!

Arvamusfestival tuleb taas ja taaskord on kohal ka Eesti Koostöö Kogu! Seekordne arutelu “Aktiivsed kogukonnad kui vaktsiin ääremaastumisele. Kuidas toetada kogukonnaelu?” toimub festivali “KOGUKONNA-ALAL” 14.08 kell 16.00. Arutelust teeme ka Facebookis @EestiKoostooKogu kanalil otseülekande.

Millest räägime?

See, et elu koondub Tallinnasse ning ülejäänud Eesti ääremaastub, pole enam uudis. Sellele viitavad nii Riigikontrolli aruanne kui ka teadlased Eesti inimarengu aruannetes. 2020. aasta Eesti inimarengu aruande üks tulevikustsenaarium oli „Isemajandav Eesti“, mis manas silme ette pildi riigist, kus kaugtöövõimalused ning uuskogukondlik eluviis on suure osa eestlasi viinud tagasi maale elama.  See on olnud võimalik, sest kogukonnad on tugevad ja isemajandavad, valitseb koostöine suhtlus valitsejate ja kodanike vahel, vajadused teenuste järele on rahuldatud digitaalsete lahendustega.

Kas meil on lootust liikuda uuskogukondliku isemajandava Eesti poole? Mis loob atraktiivset maaelu ja pakub elukvaliteeti, mis paneb meid linnadest maale kolima? Üks tegur, mis aitab juba täna maapiirkondade arengule kaasa ning mõjutab õnne- ja rahulolutunnet, on võimalus olla osa aktiivsest kogukonnast ja rääkida kaasa kohalikku elu puudutavates küsimustes.

Oma aruteluga otsime vastuseid, kuidas kaasamine ja koostöö aktiveerivad kogukondi ja mida see kohalikule arengule tähendab.

Kes räägivad?

AET ANNIST– sotsiaalantropoloog, Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna ja Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudi vanemteadur

IVIKA NÕGEL – Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige, külade ja kogukondade aktiveerija, suurte kogemustega kaasamise praktik, “Maale elama” liikumise algataja

KERTU VUKS – Elva valla abivallavanem, varem Elva arengu- ja planeeringuosakonna juhataja ning haldusreformi koordinaator

JAN TEEVET– lavastaja ja Paide Teatri kunstiline juht

Arutelu suunab HELEN TAMMEMÄE – Milttoni ühiskonnasuhete konsultant

Kodukoha kompassi kaheksas peatuslinn on Kärdla!

Kodukoha kompassi kaheksas peatuslinn on Kärdla!

Kärdla Kultuurikeskuses avatakse 10. augustil kell 15 rändnäitus „Kodukoha kompass“.         

SA Eesti Koostöö Kogu poolt kureeritav näitus avab linnaruumi ja inimeste heaolu vahelisi seoseid ning ärgitab kohalikke neil teemadel kaasa rääkima. Kompass-kettale kogutav kohalike hinnang näitab otsustajatele, millega on inimesed oma kodukohas rahul ja milles nähakse veel arenguruumi.

Näituse „Kodukoha kompass“ idee lähtub eelmisel suvel ilmunud Eesti inimarengu aruandest 2019/2020 „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“ ja uurib, mis teeb ühest linnast, linnaosast, külast, tänavast või keskväljakust meeldiva paiga, kus inimesed soovivad olla. Kuidas ruum, milles viibime, mõjutab meie tervist, heaolu ja õnnetunnet! Aga ka piirkonna majandust ja atraktiivsust.

Näitusega on kaasas ka praktiline kompass-ketas, mis annab kohalikele lihtsa raamistiku oma kodukoha avaliku ruumi kvaliteedi hindamiseks ja ruumiteemaliste arutelude pidamiseks.

„Meie eesmärk on kogukondi inspireerida, anda inimestele teadmisi heast avalikust ruumist ja selle mõjust meie igapäevaelule. Põhiline, et tekiks elukeskkonnateemaline edasiviiv kohalik arutelu ja dialoog”, sõnas näituse kuraator, Eesti Koostöö Kogu juht Kairi Tilga. „Loodame, et näitus aitab kohalikel märgata oma linna uue nurga alt ja näha selle potentsiaali“, lisas Tilga.

„Kodukoha kompass“ on toimunud Paides, Rakveres, Narvas, Põlvas, Võrus, Raplas ja Kuressaares. Kärdlas on näitus avatud 10. septembrini 2021.

Näituse kuraator on Kairi Tilga, autoriteks urbanistid Teele Pehk ja Elo Kiivet. Näitust toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Kultuurkapital.

Vaata lisaks www.kogu.ee/kodukoha-kompass.

Rahvaalgatusveebis kogunes pöördumistele viie kuuga 100 000 allkirja

Rahvaalgatusveebis kogunes pöördumistele viie kuuga 100 000 allkirja

Osalusportaalis Rahvaalgatus.ee on kollektiivsetele pöördumistele antud juba 200 000 digiallkirja. Kui esimesed 100 000 allkirja kogunesid enam kui nelja aastaga, siis järgmised 100 000 tulid viie kuuga.

Nii platvormi kaudu esitatud kollektiivsete pöördumiste kui ka neid toetavate digitaalallkirjade arv on aina enam kasvanud, ilmestades Eestis kodanikuaktiivsuse kasvu. Aina enam vormuvad ühiskondlikud probleemid ja päevakajalised valupunktid kõnetavateks pöördumisteks, mille ümber koonduvad suured toetajate hulgad.

Rahvaalgatusveebis on algatused kogunud 200 000 digiallkirja

2021. aasta esimesel kolmel kuul loodi osalusportaalis 31 algatust, millest 22 saadeti allkirju koguma. Erinevatele pöördumistele anti jaanuarist märtsini ligi 31 000 allkirja, neist enamus (kaks kolmandikku) märtsikuu jooksul.

Aasta esimesel kvartalil esitati kohalikele omavalitsustele arutamiseks kaks kollektiivset pöördumist: Pärnu linnale pöördumine „Päraküla elukeskkonna kaitseks!” ning Viimsi vallale „Säästame elusid Randvere teel”.

Riigikogule saadeti menetlemiseks kuus kollektiivset pöördumist, mille teemade seas on 5G tehnoloogia, piirangud Eesti ja Soome vahel, peaminister Kaja Kallas, karistusseadustiku muudatus seoses lapse ja täiskasvanu vahelise seksuaalvahekorra vanusepiiriga, riigieksamite korraldamine ning Riigimetsa Majandamise Keskuse riigieelarvelised eesmärgid.

Hetkel on Riigikogu komisjonides käsil kaheksa pöördumise menetlemine.

Vastuskirjad kuuele kollektiivsele pöördumisele

Käesoleval aastal on riigikogu komisjonid lõpetanud kuue pöördumise menetlemise.

Kultuurikomisjon ei toetanud kollektiivses pöördumises „Kõrghariduse ja teadus-arendustegevuse rahastuse korrastamine” välja toodud ettepanekut viia sisse akadeemiliste töötajate, tööandjate ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kolmepoolseid palgaläbirääkimisi. Kultuurikomisjon pidas aga väga oluliseks korrastada kõrghariduse ja teadus- arendustegevuse rahastust ning soovib sel teemal algatada arutelu oluliselt tähtsa riikliku küsimusena Riigikogu täiskogus käimasoleval kevadistungjärgul.

Sotsiaalkomisjon otsustas kollektiivse pöördumise „PEATAME 5G!” jätta sisulise aruteluta ja tagasi lükata, sest kollektiivne pöördumine on sisult kokkulangev 2019. aastal esitatud pöördumisega „Nõuame 5G tehnoloogia paigaldamise peatamist Eestis!”, mille menetlemisest on möödas vähem kui kaks aastat. Muuhulgas teavitas Sotsiaalministeeriumi esindaja sotsiaalkomisjoni liikmeid, et koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga planeeritakse kuulutada peatselt välja teaduskonkurss, mille raames tuleb teadlastel mh viia läbi mitteioniseeriva kiirguse tervisemõjude uuring. Uuringu tulemusel on võimalik vaadata üle kehtivad elukeskkonna mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused.

Põhiseaduskomisjon nõustus kollektiivse pöördumise „Välistudengite ja -töötajate võimalus Eestis õppida ja töötada” esindajatega, et välistudengitele ja -töötajatele peab säilima võimalus tulla Eestisse õppima ja töötama. Seega, toovad nad vastuskirjas välja, on oluline, et riigil on tõhus võimalus kontrollida välismaalaste Eestis tegeliku viibimise eesmärki, kontrollides nende töötamise ja õppimise tingimuste täitmist.

Sotsiaalkomisjon otsustas mitte nõustuda kollektiivse pöördumisega „Koroonameetmed ei ole põhjendatud. On aeg naasta tavaelu juurde!”, leides et Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangutes ei ole põhjust kahelda, kuna need on kehtestatud rahvatervise hoidmise eesmärgil ning teadusnõukoja ja Terviseameti soovitustel. Komisjon otsustas pöördumises esitatud küsimused saata vastamiseks ka teadusnõukojale, kellel paluti saata selgitused ka pöördumise esindajale.

Keskkonnakomisjon nõustus kollektiivse pöördumise „Metsapöördumine” üle arutlemise istungil kõlanud arvamusega, et tuleb otsida võimalusi raiesurve vähendamiseks, kuid samuti tuleb arvestada metsamajandamise pikaajalise visiooniga ehk milline peaks olema mets saja aasta pärast. Komisjon nentis, et käesoleval ajal on pooleli metsanduse arengukava koostamine aastani 2030 ja kuna pöördumises tõstatatud teemad on seotud selle koostamise käigus toimuvate aruteludega ning on osaks läbirääkimistest, siis edastab komisjon need Keskkonnaministeeriumile kui arengukava koostamist korraldavale ametkonnale. Komisjon palub arengukava koostajatel hinnata ettepanekute erinevaid mõjusid ja rakendamise võimalikkust ning võimalusel nendega arvestada.

Maaelukomisjon arutas kollektiivset pöördumist „AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks” kolmel istungil ning palus ka ministeeriumidel kujundada 2021. aasta veebruarikuu keskpaigaks seisukohad pöördumises toodud ettepanekute kohta. Toimunud arutelusid arvesse võttes otsustas maaelukomisjon kollektiivses pöördumises tehtud ettepanekud edastada Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks ning lahenduste väljatöötamiseks ja pöördumisele vastamiseks.

Kollektiivsete pöördumiste alalehel olevast vastuskirjast on võimalik lugeda komisjonide otsuste kohta täpsemalt.

Marju Lauristin võttis kokku 25 aasta inimarengu aruanded

Marju Lauristin võttis kokku 25 aasta inimarengu aruanded

Eesti on jõudunud kõrgelt arenenud riikide sekka, kuid lahenduseta on jätkuvalt mitmed probleemid nagu näiteks rahvastiku vähenemine ja vananemine, ebavõrdsus ning lõimumine, millele teadlased on lahendusteid pakkunud veerand sajandit, leidis Marju Lauristin, kes koostas Eesti inimarengu aruande 25. aastapäeva puhul mahuka ülevaate veerandsajandi jooksul ilmunud aruannetest.

Kokkuvõtte koostaja, emeriitprofessor Marju Lauristini sõnul on Eesti riik jõudnud 25 aasta jooksul kõrgelt arenenud riikide sekka ning meie oodatav eluiga on tõusnud 10 aastat. „See on rahva tervise ja heaolu veenvaim näitaja. Lisaks veel viimastel aastatel tekkinud rändepööre, mis on tunnistus sellest, et Eestis on konkurentsivõimeline elukvaliteet.”

Samas nendib Lauristin, et Eesti jõudmist inimarengu „kõrgliigasse” pidurdavad meile kõigile tuttavad probleemid, millele teadlased on vastuseid pakkunud veerand sajandit, kuid on jätkuvalt lahenduseta. Nendeks on kahanev ja vananev rahvastik, sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus, venekeelse elanikkonna lõimumine, ääremaastumine ja innovatsiooni takerdumine ühiskondlikesse vastuoludesse.

„Nagu inimarengu aruannete analüüs näitab, nõuab keeruliste probleemide samm-sammuline teadvustamine ja lahendamine vähemalt põlvkonna jagu ettenägemist, teaduse ja ekspertide suuremat panust riigivalitsemisesse, ühiskonna konsolideerumist ning riigimehelikkust erakondliku egoismi asemel. Sageli takerdub nende probleemide lahendamine Eesti ühiskonna – nii poliitikute kui ametnike, ettevõtjate aga ka kodanikuühenduste – vähese koostöövõime tõttu või aegunud arusaamade, sealhulgas iganenud ideoloogiliste dogmade tõttu,” ütles Lauristin.

Eesti Koostöö Kogu juhi Kairi Tilga sõnul on Marju Lauristini koostatud raport „Taasiseseisvunud Eesti kolm aastakümmet inimarengu luubi all. Ülevaade Eesti inimarengu aruannete sisust 1995–2020“ hea ülevaade ja kokkuvõte Eesti arengust viimase 25 aasta jooksul.

„See on mastaapne analüütiline ülevaade Eesti arengust viimase veerandsajandi jooksul – vaese siirdeühiskonna teekonnast maailma ühe kõrgeima inimarenguga riikide sekka. Tegemist on ainulaadse kroonikaga, justkui Eesti lähiajalooga, mis annab pildi ühiskonna muutumisest 25 aasta jooksul. See näitab, milliste keeruliste väljakutsete ja valikute ees me oleme riigina olnud ning milliseid lahendusi on sotsiaalteadlased järjekindlate pingutustega pakkunud, et riigi arengule kaasa aidata,” rääkis Tilga.

„Täna avalikuks saanud kokkuvõte annab hea ülevaate ka sellest, kui palju on teadlaste soovitusi kuulda võetud ning näeme must-valgelt, milliste valikute tulemusena me täna just siin oma riigi arengus oleme,” lisas Tilga.

  1. aastal ÜRO Arenguprogrammi toel ilmavalgust näinud esimese inimarengu aruande eessõnas kirjutas Eesti Vabariigi peaminister Tiit Vähi: „Inimarengu problemaatika tõusmine päevakorda on vältimatu. Eesti valitsus taotleb majandusarengu seostamist ja tasakaalustamist inimarengu eesmärkidega ning keskkonna säilitamise ülesandega: majandusarengu käigus ei tohi ohverdada ei taastumisvõimelist rahvast ega looduskeskkonda“.

Nende sõnadega sai alguse sotsiaalteaduste 25- aastane edulugu Eestis, lisaks ka eesti keele kui teaduskeele edulugu. Selle aja sisse on mahtunud kokku 18 aurannet. Teemadering, mida inimarengu aruanne on aastate jooksul käsitlenud, on olnud lai – alustades väljakutsetega majanduses, tööhõives ja hariduses, lõpetades keeruliste küsimustega rahvastiku arengus, keele küsimustes, kultuuris ning meedias.

Kokku on 18 aruande valmimisse panustanud 282 teadlast ja kuus peatoimetajat: Marju Lauristin, Mati Heidmets, Erik Terk, Raivo Vetik, Tiit Tammaru ja Helen Sooväli-Sepping.

Eesti inimarengu aruannet annab 2006. aastast välja SA Eesti Koostöö Kogu. Enne seda andis aruannet välja Tallinna Pedagoogikaülikool.

 

Tutvu täismahus kogumikuga:
„Taasiseseisvunud Eesti kolm aastakümmet inimarengu luubi all. Ülevaade Eesti inimarengu aruannete sisust 1995–2020“ (prof Marju Lauristin 2021).

Kogumikku saab alla laadida ka osade kaupa.