Sama hoiak kandub üle ka laiemalt valeinfoga tegelemisse: 86,8% vastanutest ootab, et populaarsust koguva rahvaalgatuse valeväited saaksid avaliku selgituse. Ajal, mil kriisid muutuvad üha reaalsemaks ja valeinfo levib kiiresti, näitab uuring: inimesed ootavad rahvaalgatus.ee platvormilt usaldusväärse teabe vahendamist. Kui äkiliste kriisiolukordade puhul on kasutajate suunamine kriis.ee lehele selge ja ühemõtteline lahendus, siis valeinfoga tegelemine laiemalt on palju keerulisem ja mitmetahulisem kodanikuhariduse küsimus.
See ei tähenda sisu eemaldamist ega algatuse keelamist, vaid viitamist usaldusväärsele ekspertarvamusele. Täpsemalt vastas 64,1% „kindlasti“ ja 22,7% „pigem jah“, et algatuse valeväited peaksid saama avaliku selgituse (vt joonis 1). Kõige rohkem usaldatakse selgitaja rollis platvormi ennast (38,9%) ning eksperte ja teadlasi (29,2%), ajakirjanikke usaldab selgitajana vaid 6,9% vastanutest (vt joonis 2). See lisab rahvaalgatus.ee-le uue ootuse: platvorm ise ja tema kaasatud asjatundjad on need, kelle poole inimesed valeinfo selgitamisel kõige enam pöörduksid.
Laiemalt näitab see, et üha olulisemaks muutub kodanikuharidus ja selgitamine, mitte sisu keelamine või eemaldamine. Liigne osalusse sekkumine võib kahjustada erinevate kasutajate usaldust.
Pea pool vastanutest (49,4%) eelistab, et ametlik kriisiinfo oleks rahvaalgatus.ee platvormil selgelt nähtav. Kolmandik vastanutest (33,8%) eelistaks kriisist tõukunud algatused pigem keelata, et vältida võimaliku segaduse suurenemist (vt joonis 3).
Eelistused varieeruvad ka haridustaseme lõikes: kõrgharidusega vastajad toetavad selgelt tõenduspõhise info nähtavaks tegemist (50,1%) rohkem kui keelamist (34,5%), samas kui madalama haridustasemega vastajate seas on toetus kahe lähenemise vahel peaaegu võrdne (40,1% vs 36,3%). Üldpildis on just kõrgharidusega ja kindlama sissetulekuga inimesed kõige aktiivsemad avaliku selgitamise eestkõnelejad.
Eraldi paistab silma, et 18–24-aastased on kõige avatumad ametliku kriisiinfo näitamisele algatuste juures, nõnda arvab 67,5% (üli)õpilastest ja 60,2% noorimast vanuserühmast. See teeb rahvaalgatus.ee-st potentsiaalse lisakanali, mille kaudu saab kriisiolukorras kriisiinfot erinevate sihtrühmadeni viia.
Viimase 12 kuu jooksul on 22,5% eestimaalastest allkirjastanud vähemalt ühe rahvaalgatuse. Aasta varem oli see näitaja 15,1% (vt joonis 4). Kasvanud on ka nende osakaal, kes on ise olnud algataja või kaasaaitaja rollis: 13,7% (2025: 10,4%). Osalejate ring laieneb tõenäoliselt ka edaspidi: 56 % neist, kes pole veel allkirjastanud, on valmis seda tegema, kui tekib neile kordaminev teema.
Esmakordselt mõõdeti uuringus ka usaldust rahvaalgatus.ee poliitilise sõltumatuse vastu: 42,3% kõigist vastanutest usaldab platvormi sõltumatust ja 28,0% ei usalda; ülejäänud 29,7% pole veel seisukohta kujundanud. Usaldus kasvab koos haridustasemega: kõrgharidusega vastajatest usaldab platvormi sõltumatust 52,7% (ei usalda 23,7%), samas kui madalama haridustasemega vastajate seas jagunevad usaldajad ja umbusklikud peaaegu võrdselt (33,5% vs 33,8%). See viitab olulisele kasvuruumile. Mida paremini platvormi toimimist ja põhimõtteid mõistetakse, seda enam saab usaldus kasvada.
Vastuste tabel: Turu-uuringud AS, juuni 2026.
Loe veel:
Eesti Koostöö Kogu tummiseid uudisampse Kogu uudistab formaadis siit: https://kogu.ee/koguudistab/.
Toeta meie tegevust
Meie analüüsid, üritused ja soovitused on tasuta, sest usume, et head ideed peavad olema kättesaadavad kõigile. Sinu toetus aitab meil seda hoida.
Toeta Eesti Koostöö Kogu