Järgmise Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Tiit Tammaru arutleb, millise kultuuriruumiga seostub oma keeleoskusega noorim, Z-põlvkond.
Eesti Koostöö Kogu nõukogu valis järgmise Eesti inimarengu aruande teemaks rände ja kultuurimuutused. Aruandes soovitakse lahti mõtestada Eesti ja eestluse muutunud kohta ja rolli tänapäeva avatud maailmas, kus järjest olulisem arengu mõjutaja on võime osaleda globaalsetes suhtlusvõrgustikes.
Keelteoskus on suhtlemise alus. Keeruline on lahendada Süüria kriisi ja põgenike olukorda, kui ei suudeta suhelda asjaosaliste emakeeles. Keeruline on siseneda Jaapani turule ettevõttel, kus ükski töötaja ei räägi kohalikku keelt. Raske on Saksamaal leida tasuvat tööd töötajal, kes saksa keelt ei valda. Keelteoskus määrab seega meie võime suhelda erinevatest kultuuridest ja maailma nurkadest pärit inimeste, ettevõtete ja riikidega. Millise kultuuriruumiga seostub oma keeleoskuse poolest noorim, Z-põlvkond (sündinud aastatel 1995–2012) ning kuidas see erineb vanematest põlvkondadest? Heidame sellele küsimusele pilgu Eesti viimase rahvaloenduse andmeid kasutades. Eestis on eesti ja vene keelt emakeelena kõnelevate inimeste võõrkeeleoskus erinev, seetõttu käsitleme neid kahte rühma eraldi.
Esimene pilt, mis Eesti elanike võõrkeeleoskuse kohta ilmneb, on väga tugev seotus kahe keelega: eesti emakeelega inimestel on peamised võõrkeeled tähtsuse järjekorras inglise ja vene keel, vene emakeelega inimestel eesti ja inglise keel. Suured on ka põlvkondadevahelised erinevused. Eesti emakeelega inimeste seas on vaid kahes noorimas põlvkonnas ehk Z- ja Y-põlvkonnas (sündinud 1977–1994) inglise keele oskus enam levinud kui vene keele oskus (vt joonis).
Z-põlvkonnas on vene keele oskajaid kõige vähem (neljandik) ja inglise keele oskajaid kõige enam (ligi kaks kolmandikku). Seega kaugenevad eesti emakeelega inimesed iga põlvkonnaga vene keele- ja kultuuriruumist ning lähenevad ingliskeelsele keele- ja kultuuriruumile. Vene emakeelega inimeste seas ei ole ajaga toimunud muutused nii suured: eesti keel on peamine võõrkeel (enam kui pooled kõikides põlvkondades oskavad eesti keelt) ning Z-põlvkond ei eristu selle poolest mitte kuidagi endast vanematest põlvkondadest.
Üllatavalt väike on vene emakeelega inimeste inglise keele oskus, seda kõneleb nii Z-kui ka Y-põlvkonnas alla poole põlvkonna liikmetest. Teisisõnu ei ole vene emakeelega inimesed ingliskeelse keele- ja kultuuriruumiga sugugi nii tugevalt seotud kui eesti emakeelega inimesed. Nende andmete põhjal tekib küsimus, kas Eesti kakskeelse koolisüsteemi tõttu vähenevad venekeelses koolis noorte võimalused omandada inglise keelt, sest põhirõhk läheb eesti keele õppimisele.
See seab vene noored tööturul eesti noortega võrreldes kehvemasse positsiooni ning viib järgmise olulise küsimuseni: kui jätkusuutlik on venekeelne koolisüsteem vene noorte konkurentsivõime vaatnurgast tööturul? Nimelt näitavad tööturu analüüsid, et vaatamata eesti keele oskusele ja vaid väikestele erinevusele õpitulemustel ei ole vene noored tööturul sama edukad kui eesti noored. Z-põlvkonnas on võimalik olukorda veel muuta, sest tegemist on lastega.
Ka muude võõrkeelte oskus on eesti emakeelega inimestel tunduvalt parem kui vene emakeelega inimestel. Erandiks on vaid vanimad vanuserühmad, kuid peamiselt sellepärast, et neis põlvkondades kõneldakse palju ka ukraina keelt. Muude võõrkeelte parem oskus eesti emakeelega noorte seas, seda ka Z-põlvkonnas, tuleb peamiselt tänu soome ja sakse keele oskusele. Teiste võõrkeelte oskus jääb juba väga tagasihoidlikuks. Seega on Eesti elanike keelepilt, kui inglise keel kõrvale jätta, väga Euroopa keelte keskne. Seejuures on tagasihoidlik nii prantsuse kui ka hispaania keele oskus, mis on inglise keele kõrval teised globaalse ulatusega Euroopa keeled.
See tõstatab küsimuse, kas Eesti keelepoliitika võiks soodustada mitmekesisemat võõrkeelteoskust, et Eesti inimesed oleksid enam avatud maailma kultuuridele. See omakorda aitaks kaasa kultuurierinevuste paremale mõistmisele, mis on oluline nii praeguses rändekriisis kui ka puhtpragmaatiliselt, majandussidemete arendamise vaatenurgast.