BNS
Mullu novembris alanud niinimetatud jääkeldri protsess jõudis laupäeval Rahvakogu arutelupäevani, mil sajad inimesed kõikjalt Eestist said hääletada poliitika ja ühiskonnaelu teemasid käsitlevaid ettepanekuid, mille president Toomas Hendrik Ilves esitab teisipäeval riigikogule arutamiseks.
Tallinna lauluväljaku ruumides kogunes laupäeval arutelupäevale üle 300 inimese kõikjalt Eestist, osalejad valis juhuvaliku alusel välja uuringufirma TNS Emor, et esindatud oleksid kõik Eesti elanikkonnakihid üle kogu riigi. Rahvakogul osalejad hääletasid läbi 18 ettepanekut mis puudutavad erakondade rahastamist, erakondade toimimise korraldust, valimisi, inimeste kaasatust valimistevahelisel ajal ja teisi ühiskonnale olulisi teemasid.
Põhiseaduse muutmist ning presidendi otsevalimiste kehtestamist toetas 41,3 protsenti ning praeguse süsteemi säilitamist 58,7 protsenti Rahvakogu liikmetest. Praegu valib presidendi riigikogu ning kui parlament ei suuda kolmes hääletusvoorus riigipead valida, asub presidenti valima riigikogu liikmetest ja omavalitsuste volikogude saadikutest koosnev valimiskogu.
93,4 protsenti hääletanutest toetas korra kehtestamist, et riigikogusse või kohaliku omavalitsuse volikogusse kandideeriv inimene peab sellele kohale ka asuma. Selle muudatuse eesmärk on vältida niinimetatud peibutuspartide süsteemi, kui tuntud poliitikud kandideerivad valimistel häälte kogumiseks, kuid ei kavatse sellele kohale asuda. Praeguse süsteemi säilitamist pooldas 6,6 protsenti hääletanutest.
Suure toetuse pälvis ettepanek lihtsustada üksikkandidaatide pääsu riigikogusse. 92,5 protsenti Rahvakogu arutelupäeval osalenutest toetas ettepanekut langetada üksikkandidaadi riigikogusse pääsemise künnist ning kehtestada nende valituks osutumise künniseks 75 protsenti ringkonna lihtkvoodiks vajaliku häälte arvu. 7,5 protsenti Rahvakogu liikmetest toetas üksikkandidaatide jaoks praeguse olukorra säilitamist.
Ka toetasid Rahvakogul osalenud praegu riigikogu valimistel kehtiva kompensatsioonimandaadi süsteemi muutmist. 52,7 protsenti hääletanutest leidis, et kompensatsioonimandaadid tuleks jagada praegusest muul moel, lähtudes kandidaatidele antud häälte arvust. 38,5 protsenti leidis, et kompensatsioonimandaatidest tuleks üldse loobuda ning kõik kohad tuleks jagada valimisringkonnas. 8,8 protsenti pooldas praeguse valimissüsteemi säilitamist.
Rahvakogul osalenutest toetas erakonna moodustamiseks vajaliku liikmete arvu vähendamist 200 inimeseni 54,9 protsenti hääletanutest. Erakonna minimaalse liikmete arvu jätmist 1000 inimesele toetas 39,7 protsenti hääletanutest. 5,7 protsenti hääletanutest toetas ettepanekut, et erakonna moodustamiseks piisaks vaid kahest inimesest, nagu kehtib kõigi ülejäänud mittetulundusühingute kohta.
Selge toetuse andsid Rahvakogul osalejad poliitilise reklaami piiramisele. 42,7 protsenti hääletanutest toetas poliitilise reklaami kuludele ülempiiri kehtestamist. Täpselt sama palju ehk 42,7 protsenti osalenutest hääletas poliitilise reklaami mahule piirangute seadmist. 13 protsenti pooldas poliitilise reklaami praegu regulatsiooni muutmata jätmist ning 1,5 protsenti pidas vajalikuks loobuda igasugustest piirangutest poliitilisele reklaamile.
Valimistel osalemiseks vajaliku kautsjoni maksmise teemal leidis suurim osa ehk 44,3 protsenti hääletanutest, et valimiskautsjon tuleks asendada teatud hulga toetusallkirjade kogumisega. 28,9 protsenti leidis, et kautsjonit tuleks vähendada poole võrra. 26,8 protsendi hinnangul tuleks jätta kautsjonisüsteem kehtima praegusel kujul.
Rohkem kui kolmveerand Rahvakogu osalistest toetas ettepanekut langetada valimiskünnis praeguselt viielt protsendilt kolmele protsendile. Selle ettepaneku poolt oli üle 76 protsendi hääletanutest. Veidi üle 24 protsendi Rahvakogu liikmetest toetas praeguse viieprotsendilise valimiskünnise säilitamist.
Ettepanekut, et pool riigieelarvest erakondade toetuseks mõeldud rahast läheks parlamendierakondadele ja pool kõigile valimistel kandideerinutele vastavalt häälte arvule toetas 87 protsenti hääletanutest. Praegu kehtiva seaduse järgi saavad riigilt toetust kõik erakonnad, kes kogusid viimastel riigikogu valimistel vähemalt ühe protsendi häältest. Lisaks parlamendierakondadele saavad praegu riigilt toetust rohelised, kes said mullu märtsis toimunud valimistel 3,8 protsenti ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ehk endine Rahvaliit kes sai 2,1 protsenti häältest.
Rahvakogul osalejad hääletasid ka ettepanekut, kas peaks muutma praegust süsteemi, mille järgi tohivad parteidele annetada vaid eraisikud. Praeguse süsteemi jätkumist toetas 78 protsenti hääletanutest.
Varjatud või juriidilise isiku erakonnale tehtud annetuse kriminaalkorras karistatavaks muutmise poolt oli 85 protsenti hääletanutest.
Ettepanekut suurendada järelevalvet erakondade majandustegevuse üle toetas 86 protsenti hääletanutest.
Rahvakogul osalejad said hääletada teemal, kas jätkata praeguse süsteemiga ja lubada riigikogu liikmetel kuuluda äriühingu nõukogudesse ning saada selle eest tasu. Teine variant oli parlamendisaadikutele nõukogudesse kuulumine keelata. Rahvakogu osalised said valida ka võimaluse, et riigikogu liikmed võivad nõukogudesse kuuluda, kuid nad ei tohi saada selle eest tasu.
Riigikogu liikmete ettevõtete nõukogudesse kuulumise keeldu pooldas 62 protsenti Rahvakogul osalenutest. 87 protsenti leidis, et seadusega tuleks täpsemalt määratleda riigi ja omavalitsuste esindamise tingimused ettevõtete nõukogudes ja kehtestada nõukogu liikmetele selge roll ja vastutus.
Suurima toetuse pälvis Rahvakogu liikmetelt ettepanek, et riigikogu peaks arutama rahvaalgatusena tehtud ettepanekut, kui selle poolt on antud teatud hulk, näiteks 25 000 valimisõigusliku kodaniku allkirja. Selle ettepaneku poolt hääletas 95 protsenti Rahvakogu osalistest.
84 protsenti rahvakogust toetas seadusega reguleerimist, et kodanikel oleks võimalik osaleda õigusaktide loomise erinevates etappides.
Rahvakogu jätkamist praegusel kujul vabatahtliku algatusena toetas 71 protsenti ning ülejäänud osalejad pooldasid Rahvakogu muutmist alaliselt tegutsevaks institutsiooniks, et koguda erinevatel teemadel ideid, neid arutada ja riigikogule esitada.
Ettepanekut, kas lihtsustada seaduseelnõude ja muude riigielu küsimuste rahvahääletusele panemist, toetas üle kahe kolmandiku Rahvakogul osalenutest.
Kokku oli Rahvakogule registreeritud ligi 500 osalejat, arutelupäevale tuli neist ürituse alguseks kohale umbes 310. Arutelupäeva korraldas vabaühenduste liit EMSL koos Avatud Eesti Fondiga.
President Toomas Hendrik Ilves esitab Rahvakogu arutelupäeval läbi arutatud ettepanekud teisipäeval riigikogule arutamiseks.
Riigikogus hakkab Rahvakogu ettepanekuid kaaluma kõigepealt õiguskomisjon.
Rahvakogu alustas tegevust tänavu jaanuaris, kui inimesed said selleks loodud veebikeskkonna kaudu esitada ettepanekuid erakonnaseaduse ja valimisseaduse muutumiseks. Poliitikauuringute keskus Praxis töötas Rahvakogu veebilehe kaudu laekunud ettepanekud veebruaris läbi, süstematiseeris need ning esitas need arutamiseks ekspertidele. Viiel põhiteemal toimusid märtsis ettepanekute esitajate, ekspertide, poliitikute ja huviliste osalusel seminarid, kus vaagiti läbi võimalikud lahendusteed.
Rahvakogu idee sai alguse mullu novembris president Toomas Hendrik Ilvese initsiatiivil Kadriorus presidendi kantselei Jääkeldris toimunud kohtumisel, kus parlamendiparteid ja vabakonna esindajad jõudsid kokkuleppele ühisloomekeskkonna loomises, mis kaasab Islandi eeskujul kodanikkonna demokraatia tervise seisukohalt oluliste seaduste kaasajastamisse.
Arutelu Eesti valimissüsteemi muutmise üle tõusis aktuaalseks mullu novembri keskel pärast seda, kui rühm Eesti ühiskonnategelasi avaldas internetikeskkonnas Petitsioon.ee Harta 12 nimelise pöördumise, milles nõudis poliitiliste ühenduste tegevuse läbipaistvust, valijate tahet kajastavat valimissüsteemi, parlamendierakondade võimumonopoli takistamist ja rahvaalgatuse sisseviimist.