ERR
Eesti Koostöö Kogu esimehe Olari Koppeli arvates tuleks riigivalitsemise mõistlikumaks muutmiseks üle vaadata mitmete asutuste funktsioonid. Ka seadusloomes tuleks enne iga uue seaduse vastu võtmist veenduda selle vajalikkuses.
Täna esitleb Eesti Koostöö Kogu riigipidamise kava, mille kallal on tehtud tööd kaks aastat.
Koppeli sõnul võeti see töö ette veendumuse tõttu, et kui Eesti riigi pidamise viisides midagi lähema 10-15 aasta jooksul ette ei võeta, siis võib juhtuda, et meie riigimasin jookseb lihtsalt kokku. “On ilmnenud mitmeid probleeme erinevatel põhjustel ja need probleemid ise üle ei lähe,” ütles Koppel “Terevisioonis”.
Saatejuht Katrin Viirpalu nimetas Eesti probleeme: meil lähevad töökäed minema. Samuti asjaolu, et üha rohkem on inimesi, kes jõuavad vanemasse ikka ja kes võiksid veel tööturul toimetada, aga samas ei ole neile tööd anda. Meil on iga viies tööealine elanik valitsussektoris tööl.
Koppeli hinnangul annab see tunnistust eelkõige sellest, et kui elanikkond kahaneb, muutub eakamaks ja koondub aina enam, siis peab reageerima ka avalik sektor. “Kui üldiselt töökäsi jääb vähemaks, siis matemaatiliselt tähendab see seda, et igal aastal peab ka riigiametnikke või avalikke teenistujaid vähemaks jääma.
Rahandusministeerium on välja rehkendanud, et see on üks protsent aastas, ehk tuhat inimest, 500 neist riigisektoris ja 500 kohalike omavalitsuste juures,” rääkis Koppel.
Ta rääkis, et kui seni on majanduskriisi tingimusted tulnud kärpida, siis on seda tehtud kahetsusväärselt sealt, kus on kõige rohkem inimesi. Näiteks politseis.
Viirpalu täpsustas, et kui me räägime valitsussektori töötajatest, siis me ei räägi vaid nendest ametnikest, kes kuskil ministeeriumis laua taga istuvad, vaid sinna kuuluvad ka kõik politseinikud, päästjad, meditsiinitöötajad, õpetajad.
Koppeli sõnul tuleb vaadata suurt pilti, kuhu läheb avalik ressurss. “Me võiksime hakata vaatama, mismoodi me neid riigi asju ajame ja kuhu raha kulub. Üks asi on see kokku tõmbamine ja siis on see, kuidas me seda teeme,” leidis Koppel.
Ta pakkus, et asju tuleb hakata põhimõtteliselt uut moodi mõtlema ja teostama. Ere näide on Koppeli sõnul maksu- ja tolliamet, mis mõne aasta eest korraldas oma töö radikaalselt ümber. Resultaadiks oli see, et neil läks vähem inimesi vaja ja kontroll maksude laekumise üle suurenes oluliselt.
“Sedaviisi mõtlemist peaks sisse viima ka paljudes teistes kohtades, kus see võimalik on. Seda ei ole võimalik sisse viia seal, kus avalik teenistuja inimesega vahetult kokku saab ja tema ees riigi näo kujundab. Sealt kuskilt kokku hoida enam ei saa.”
Küll aga seda Koppeli veendumusel teha erinevates korraldamise, arendamise, kontrollimise, planeerimise funktsioonides, millele tänapäeval kulub päris palju inimtööjõudu ja raha. “Seal ei tehta võibolla alati kõige mõistlikumaid asju, saaks ka ilma nendeta,” arvas ta.
Ka õigusloomet saaks Koppeli sõnul lihtsamaks teha. “Ettevõtjad kurdavad, et seadused muutuvad nii kiiresti, et ei jõua enam järge pidada ja see segab. Kohtupraktika ei jõua välja kujuneda. Riigiametnike hulgas käib kogu aeg ümberõpe, sest kõik muutub kogu aeg.
Koppel pakkus välja, et järgmisest aastast, kui meil on uus parlament ja uus valitsus, siis võiks uue tööstiilina sisse kujuneda selline harjumus, et rohkem mõelda, milleks konkreetset seadust vaja on.
Koppel rääkis, et valitsusasutuste selle aasta töökava järgi on igal nädalal ette nähtud ette valmistada kolm ja pool eelnõud. “Kohati tundub, et meil tehakse uusi seadusi, sest mõnus on seadust teha,” kommenteeris ta.
Koppeli sõnul oleks vaja üle vaadata ka kohalike omavalitsuste ülesanded, mida praegu on 350. “Vaataks, kuidas on praegu rollid jaotatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel.”
Ta märkis, et lahendus ei ole ka ühtlustamine ühe suurusteks omavalitsusteks. “Ühesuurust, ühtlustatud ja samal ajal majanduslikult mõistlikku omavalitsust Eestis ei ole võimalik luua. Läheneda on vaja funktsioonipõhisest koostööst. Tema sõnul võiks riik võtta omavalitsustelt osad ülesanded enda kanda – näiteks jäätmekäitluse,” lõpetas Koppel.
Vaata ka Terevisiooni videoklippi siit.