Eesti avaliku sektori kujundamise, suunamise ja juhtimise viis vajab paratamatuid muudatusi, ütles Ilves.

„Vastasel korral ei vea me enam välja. Sest avalik sektor, ka riigimasinaks nimetatu, muutub ühiskonnale liiga koormavaks, raskeks ja paindumatuks. Me rahvastik koondub, väheneb ja vananeb – see on paratamatu, kes süüdi või mitte, on hoopis teine küsimus,“ tõdes riigipea.

Ta meenutas, et riigireform ja haldusreform on praeguse valitsuse tegevuskava eesmärkide seas ning lootis, et valitsus kasutab Eesti Koostöö Kogu panust targalt ja julgelt.

Uued ja julged ideed ning nende teoks tegemine aitavad Eestil edasi liikuda, rõhutas president Ilves: „Me vajame neid haridussüsteemi uuendamisel, haldusreformi tegemisel, majanduse ja tööturu ümberkujundamisel, kogu oma ellusuhtumises. Sest olen jätkuvalt veendunud – see, mis siia meid toonud, meid enam edasi ei vii.“

Riigipea nimetas õigeks ligi kaheksa aastat tagasi tehtud otsust Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu reorganiseerida, kuid alles jätta.

Eesti Inimarengu Aruanne, mida sihtasutuse eestvedamisel regulaarselt välja antakse, on jätkuvalt kõige tõsiseltvõetavam väljaanne Eesti arengusuundade ja lähimineviku valiku analüüsimise asjus, tõdes president Ilves, lisades: „Rahvakogu, kuigi sageli kritiseeritud, et „polnud päris see!“, viis mõnede tegelike muutusteni parteipoliitilise igapäevaelu korralduses. Jah, osad kurvastasid revolutsiooni ära jäämise üle. Aga, nagu vahepealsed valimistulemused on korduvalt tõestanud, siis valijate enamus revolutsiooni tegelikult ei tahtnud. Demokraatlikus riigis asjad nii võiksidki käia. Valimistulemus võib meile mitte meeldida, meis imestust ja ka pettumust tekitada, aga see on rahva tahe. Tuleb leppida.“

Küll aga on Rahvakogu otseseks tulemuseks rahvale antud võimalus koostada, allkirjastada ja seejärel saata oma petitsioon parlamenti, mida rahvaesindus on kohustatud arutama, ütles president Ilves, õhutades seda võimalust rohkem ja järjekindlamalt kasutama.

Presidendi kõne Delfis.