Eelmise nädala Postimehe juhtkiri käsitles riigi valitsemise ja haldusreformi teemat. Rõhutati, et kuigi omavalitsuste ühendamine juba käib, seisab riigi valitsemises suurem töö, muu hulgas vastav analüüs ja otsustusprotsess, alles ees.
“Kuid oluline on, et esimesed sammud sinnapoole on tehtud ning reformi enda küllaltki abstraktne idee hakkab aegamööda konkretiseeruma. Sellesse on oma tänuväärse panuse andnud mitme organisatsiooni esitatud visioonid, näiteks võib nimetada Eesti Koostöö Kogu riigipidamise kava, Arengufondi kasvuvisiooni, aga ka seadusloome vallas äärmiselt kogenud õigusteadlase Jüri Raidla ettepanekuid. Nüüd on oma arusaama riigireformist tutvustanud ka rahandusministeerium.”
Lisaks avaldas eelmisel nädalal rahandusministeerium kavandi, kuidas riigiasutusi ümber korraldada. Tegemist on praegu pelgalt valitsusele kaalumiseks esitatavate ettepanekutega. Küll aga on visand tähelepanuväärne kahel põhjusel. Esiteks on tegu esimese katsega riigireformi koostisosi piiritleda. Piltlikult öeldes nimetatakse valdkonnad, mis nutavad suurpuhastuse järele. Teiseks on ministeeriumide kantslerid ja asekantslerid nimetanud oma ideed, kuidas annaks riigi ülesandeid kvaliteedi parandamiseks ja kulude kärpimiseks optimeerida. Näiteks paneb rahandusministeerium valitsusele ette valikuvõimalused, mida teha maavalitsustega. Sulgemise ja säilitamise kõrval on võimalik need ümber kujundada neljaks regionaalkeskuseks ja jätta alles vaid järelevalveülesanded.
Loe ettepanekutest täpsemalt Postimehe 4.03.2016 ilmunud ülevaatlikus artiklis “Riik pulkadeks lahti ja paremini kokku tagasi”.