Kui olete 70 aastat vana, siis millist vanaduspõlve te endale tahaksite ja mis peab olema riigi poolt pakutud? Mida peaks Eesti tegema, et vältida võimalikke automatiseerimisega seotud probleeme? Milline oleks parim võimalik Eesti tulevikustsenaarium?
Need olid küsimused kolmel teemal, mille üle arutati Arvamusfestivali viimasel, parlamendierakondade esimeeste arutelul. Arutelu videosalvestust saab vaadata SIIT.
Arvamust avaldasid Mart Helme Konservatiivsest Rahvaerakonnast, Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Hanno Pevkur Reformierakonnast, Helir-Valdor Seeder Isamaa ja Res Publica Liidust, Artur Talvik Vabaerakonnast. Jüri Ratas ei osalenud, kuna viibis Balti peaministrite mitteametlikul kohtumisel.
Pensionipõlv. “Arusaam, nagu aitaks sisseränne lihtsamini toime tulla rahvastiku vananemisest tulenevate väljakutsetega, on pikemas vaates ekslik. /../ Seepärast eeldab edukas kohanemine vananemisega, mis kuulub demograafilise nüüdisajastumise paratamatute kaasnähtuste hulka, ühiskonnalt mitmekülgsemat vastust kui rände soodustamine.” Eesti inimarengu aruanne 2017.
Automatiseerimine. Kõige entusiastlikumad teaduslikud ennustused ütlevad, et pea 50% täna inimeste poolt tehtud tööd saab automatiseeritud lähema 20 aasta jooksul. On ka teisi ennustusi, mis ütlevad, et see protsent on väiksem, kuid üldjoontes keegi põhimõttelist trendi tänastes oludes kahtluse alla ei sea. Järjest rohkemad tööd saavad automatiseeritud ning kui just mitte regulatsioonidega seda takistada. 2016. aasta Pew küsitluse järgi kaks kolmandikku ameeriklastest arvas tollal, et enamik töökohti on 50 aasta pärast automatiseeritud … aga 80% omakorda usub, et omaenda töökoht jääb alles. See on üks põhjus, miks sellest rääkida on vaja – sest teadlikkus ei tingi automaatselt tegutsemist.
Tulevik. Juunis tutvustas Euroopa Komisjon viit Euroopa Liidu tulevikustsenaariumi. Eesti eesistumine on hea põhjus ja võimalus vaadata ja arutada koos, milline neist oleks Eesti jaoks parim? Võib-olla on meie jaoks parem hoopis mõni kuues?