Õiguskantsler pöörab oma aastaülevaates Riigikogule teravat tähelepanu õigusloome ja ametnikkonna jätkuvale paisumisele. Ühtlasi sõnastab õiguskantsler kasutajasõbralikku riiki hea halduse ning e-riigi harta põhimõtete kaudu.
Väljavõtteid õiguskantsler Ülle Madise aastaülevaatest 2017/2018, mis haakuvad riigipidamise kava ettepanekutega:
“Seaduseelnõude ja üldse õigusloome kvaliteet jätkab paraku pigem langust. Küllap polegi lihtne lõpetada õiguskorra üha segasemaks ja keerukamaks kirjutamist ning muud asendustegevust enne, kui selleks taotletud välisrahastus on lõppenud. Riigikogul on aga kindlasti võimalik segaseid eelnõusid selgemaks muuta ja tarbetuid ümberkirjutusi tagasi lükata. Eelnõude autorid peaksid alati oskama selgitada, kuidas kavandatud normid elulistes olukordades rakenduma hakkavad.”
“Eesti muutuks paremaks, kui jäetaks tegemata kõik, mida ei ole vaja teha. Iga poliitik ja ametnik võiks endalt igal õhtul küsida, kelle tegeliku probleemi ta sel päeval lahendas ja mida tegi Eesti tuleviku heaks. Vastus peab olema konkreetne. Kui konkreetset vastust ei järgne, ei ole paremal juhul päev korda läinud, aga võib-olla pole seda maksumaksja palgalist kohta tarviski. Meie kõigi, ka õiguskantsleri ametkonna eesmärk on ja peabki olema probleeme lahendada, mitte lihtsalt menetleda.”
“Ühiskonnale tervikuna on tähtsaim tervishoiu, sotsiaalhoolekande, hariduse, korra- ja riigikaitse, kultuuri, keskkonnahoiu, üldse elu- ja majanduskeskkonna tulevik. Eestile sobivate lahenduste väljamõtlemine võiks olla me targimate peade põhiülesanne.”
“Hea halduse põhimõte näeb muu hulgas ette, et riigi- ja omavalitsusametnikud suhtlevad inimestega viisakalt ja eesmärgipäraselt. Samuti tuleb riigil ja omavalitsusel oma töö korraldada nõnda, et keegi ei jääks riigi tegevuse või tegevusetuse tõttu teadmatusse, ebamäärasesse ega ka lihtsalt arusaamatusse olukorda.”
E-riigi harta uusversioonist saab iga Eesti avalike teenuste kasutaja järele vaadata, millised õigused on tal e-riigis asutustega suheldes, ning teha kindlaks, kas neid õigusi on järgitud. Hartas sõnastatud põhimõtted aitavad muu hulgas tagada elektroonilise asjaajamise lihtsuse ja loogilisuse, et riik ei koormaks inimesi asjatult. E-riigi harta põhimõtted ja kriteeriumid kehtivad ka väljaspool elektroonilisi suhtluskanaleid.