Kollektiivsed algatused täidavad kogukonna enda poolt initsieeritud kaasamise tööriista rolli, andes väga olulise sisendi, mis teemad ja mured kohalikele inimestele korda lähevad. Kuigi Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 32 sätestatud kodanikuõigus on olemas juba 1993. aastast, on elanikud ja kogukonnad seda õigust laialdasemalt rakendama asunud alles 2020. aasta suve teisest poolest, kui osalusportaal Rahvaalgatus.ee lansseeris mugava digirakenduse https://kohalik.rahvaalgatus.ee/.
Tänu sellele praktikale on Eesti Koostöö Kogu kui portaali haldaja teinud nii algatajate kui ka kohalike omavalitsustega suheldes hulga tähelepanekuid seaduses olevate puudujääkide osas. Sellest johtuvalt saatis Eesti Koostöö Kogu rahandusministeeriumile ettepanekud seoses KOKS § 32 muutmisega. Ettepanekute aluseks on Rahvaalgatus.ee kureerimise praktilisest kogemustest tulenevad tähelepanekud.
Oma ettepanekute ja tähelepanekute tulemusena loodame tagada kodanikele demokraatlikult võrdsed õigused ja arusaam, kuidas nad saavad oma kodukoha küsimustes kaasa rääkida ja olulisi teemasid kollektiivselt tõstatada üle terve Eesti. Hea meel on tõdeda, et suuremat osa Eesti Koostöö Kogu ettepanekutest on KOKS kavandatavates muudatustes ja eelnõu seletuskirjas adresseeritud.
- Kodanikud peavad esitama valla- või linnavalitsusele oma ettepaneku eelnõuna. Viimane sõnastus jätab praegu õiguse KOVidel pöördumine tagasi lükata, kui kodanikud ei ole seda eelnõuna vormistanud. Enamikule inimestele, kes igapäevaselt taolise tööga ei tegele, jääb selgusetuks kuidas eelnõud koostada, kuna ka selle vormilisi nõudeid ega olemust pole kuskil ühtselt defineeritud. Teeme ettepaneku, et KOV tasandi kollektiivse pöördumise vormiline nõue, mida inimesed saaksid järgida, oleks lihtsam ja sarnaneks Riigikogule suunatud pöördumiste nõudele, kus sätestatakse, et: “Pöördumises tehakse ettepanek, kuidas kehtivat regulatsiooni muuta või ühiskonnaelu paremini korraldada ning pöördumisele lisatakse kuni kolmeleheküljeline põhjendus, miks kehtiv olukord ei rahulda ning kuidas pöördumises esitatud ettepanek olukorda parandaks.”
- Praeguse seaduse sõnastuse alusel on tarvis lisada algatusele “allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri”. See ei ole aga piisav, et KOV ametnikud saaksid teostada rahvastikuregistri kaudu kontrolli, kas allkirja andnud on konkreetses KOVis hääleõiguslikud elanikud. Lisaks allkirjastaja nimele on tarvis välja tuua ka isikukood.
- Algatus võetakse arutlusele hiljemalt kolme kuu jooksul. Küll aga ei ole välja toodud seda, et pöördumise esitanud kontaktisikut või -isikuid selle menetlusse võtmisest või võtmata jätmisest teavitatakse. Samuti pole kirjas seda, et KOV peaks kodanikku volikogu või valitsuse vastava arutelu toimumisest teavitama. Ka pole hetkel seadusesse märgitud, et KOV algatajaid informeeriks, milline on arutelu tulemusel tekkinud seisukoht pöördumises välja toodud ettepanekule. Seetõttu oleme täheldanud olukorda, kus kodanike kaasamine ja teavitamine sõltub suuresti kohaliku meediaväljaande initsiatiivist ning kohaliku omavalitsuse enda heast tahtest. Tihti esineb olukord, kus mitmed algatused on aga kohalikus omavalitsuses justkui summutatud ja arutelu otsustajatega ühise laua taga jääb olemata.
- Kuivõrd Eestis on rahvaarv erinevate kohalike omavalitsuste lõikes üsna ebaühtlaselt jaotunud, siis on tõstatunud kodanike poolt just suurtes kohalikes omavalitsustes (nagu näiteks Tallinna linn) mure, et kuivõrd kohaliku teema tõstatamiseks tuleb kokku koguda 1% terve Tallinna linna hääleõiguslike elanike allkirjadest (mis on ligi 4000 allkirja), siis Tallinna konkreetset linnaosa puudutavate küsimuste tõstatamiseks on kvoorum nii suur, et kodanike kollektiivne algatus tõenäoliselt otsustajateni ei jõua.
- Kohalike omavalitsuste poolt on tulnud küsimus, et kui seaduses on sõnastatud, et vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel on õigus teha algatusi, siis kas hääleõiguse kontrolli peaks teostama perioodi kohta, mil allkirju koguti? Või peab hääleõiguslikkuse nõue kehtima kontrolli hetkel (mis võib olla palju hiljem, kui siis, kui allkirju koguti)? Kuivõrd inimesed on tänapäeval võrdlemisi mobiilsed, eriti erinevate kohalike omavalitsustes elamise kontekstis, on see oluline küsimus, millele tähelepanu pöörata.