Eesti Koostöö Kogu tähistab sel aastal oma 15. sünnipäeva. Küsisime kenasse ikka jõudnuna oma võrgustikuliikmetelt, koostööpartneritelt ja sõpradelt, mis nende arvates aitaks edendada koostööd ja dialoogi. Ise tegutseme neid väärtusi olulisena hoides iga päev. Meieni on jõudnud häid ettepanekuid Domus Dorpatensiselt, Eesti Kultuuri Kojalt, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingult, Peeter Vihmalt, Marek Saubergilt, Helika Saarelt Eesti Lastekaitse Liidust jt. Ettepanekuid lisandub veelgi ning jagame neid järjepanu oma suhtluskanalite kaudu. Aitäh kõigile, kes meiega on kaasa mõelnud!
Ise pakume ühe mõttena, et valitsuse koosseisus võiks olla koostööministri ametikoht. Ühendkuningriik ja Jaapan on täna maailmas kaks riiki, kus valitsuste koosseisus töötab üksilduse minister. Nende eesmärk on luua riigi tasandil toetavat poliitikat ja läbi erinevate kampaaniate, algatuste, projektitoetuste ja võrgustike koostöö korraldamise pikaajalist sotsiaalset muutust. Eestis on sotsiaalteadlaste sõnul väga oluline arengulõks koostöö puudus.
Teeme ettepaneku, et oma eelarve ja meeskonnaga võiks sarnaselt eelpool nimetatud üksilduse ministrile sektorite üleselt valdkonda suunata ja Eestis pikaajalist sotsiaalset ning kultuurilist muutust luua vastutav koostöö minister. Selle tulemusel tekib riigil nägemus (strateegia), kuidas ühiskonnas koostööd ja dialoogi suurendada ning vastavad koordineeritud tegevused. Koostöö ministri ülesanne oleks ka kasvatada dialoogioskustega inimeste ja ametnike hulka, inspireerida avalikku ja era sektorit ning vabakonda muutusi eest vedama ning rahaliselt toetada (projekti toetustega) vastavaid ülalt alla või alt üles initsiatiive.
Kokkuvõte
Eesti Kultuurikoda: hirmukultuur tuleb asendada lugupidamiskultuuriga – igaühel olgu võimalus saada kaitset solvangute ja kiusu eest. Võtta fookusesse kõik, mis aitab tekitada austust teise inimese vastu. Otsustajate ametikohtadele peab kehtima kompetentsuse ja personaalse vastutuse printsiip.Töötada välja uus koostöökultuuri mudel – kuulata inimesi ära, reageerida argumenteeritult nende ettepanekutele, anda vastukaja ja võimalusel arvestada nendega.Domus Dorpatensis: Eestis on sageli kodanikuühiskonna hääl kõige kõvemini kosta mitte erinevates vabaühendustes vaid sotsiaalmeedia teemafoorumites (nt Eesti Metsa Abiks, Virgina Woolf sind ei karda, aga ka paljud kogukonna grupid). On vaja, et seal aruteludes oleks olemas ka ametnikud, kes pädevalt ja head tava silmas pidades reageerivad olulistele temaatilistele postitustele (mitte eraisiku, vaid just valdkonna korraldamisega tegeleva ametnikuna), algatavad ise arutelusid oma valdkonna arengu jaoks sisendi saamiseks ja vahendavad proaktiivselt olulist informatsiooni. Väga on vaja, et riik mõtleks läbi, kuidas 21. sajandi ametnik virtuaalruumis kodanikega suhtleb, dialoogi loob ning oma tegevust proaktiivselt kommunikeerib. Selleks on vaja häid juhiseid, koolitusi ning kokkuleppeid, kuidas ja mis piirini ametnik oma omavalitsust, ministeeriumi või muud asutust esindab. Virtuaalne suhtlus kodanikega peaks looma parimat eeskuju ja vähem afektiivset aruteluruumi.
Loe erinevaid ideid meie sünnipäeva lehelt, mis värskeneb jooksvalt meile saadetud ideedega: https://kogu.ee/ekk15/.