20. novembril 2025 arutas Riigikogu olulise tähtsusega riikliku küsimusena kodanikuühiskonna arengut, demokraatia olukorda ning kollektiivsete pöördumiste rolli. Eesti Koostöö Kogu nõukogu aseesimees Külli Taro andis oma ettekandes ülevaate osalusportaalist Rahvaalgatus.ee. Anname ülevaate tema kõnest ja vastuste põhiteesidest.
– Kümne aastaga on rahvaalgatusveebis antud üle 1 miljoni allkirja. Riigikogule on koostatud suurusjärgus 500 pöördumist ja kohalikele omavalitsustele 200 algatust. Umbes kolmandik Riigikogule suunatud pöördumistest ületab 1000 allkirja lävendi ja jõuab parlamenti. Omavalitsustesse jõuab kaks kolmandikku alustatud algatustest.
– On arutatud, kas 1000 allkirja Riigikokku jõudvatele algatustele on liiga madal nõue. Arvestades proportsiooni meie rahvaarvust/hääleõiguslikest inimestest ning seda, et 1000 allkirja tagab üksnes arutelu Riigikogu komisjonis, on see piir minu arvates mõistlik. Olen väga nõus siseministri välja tooduga, et ainult allkirjade arvuga ei peaks hindama algatuse kaalukust. Kui lävendit tõstame, võivad mitmed sisukad ettepanekud kõrvale jääda, ja veel enam tähepanu saada digitaalsed protestid.
– Riigikogu menetlusse jõudnud pöördumisest on 5–10 protsenti algatustest viinud seaduse muudatuseni. Umbes kolmandik on tagasi lükatud. Ülejäänud pöördumised on lahendatud muul viisil või nende saatus on ebaselge.
– Kohalikesse omavalitsustesse jõudnud algatusest on umbes pooltel juhtudel proovitud probleemi mingil moel lahendada, algatustega on sisuliselt tegeletud. Veerand on jäetud menetlemata, sest probleem lahenes muul viisil või see polnudki omavalitsuse pädevuses. Ja omakorda veerand on jäetud menetlemata igasugu põhjenduseta või on viidatud normitehnika puudustele.
– Rahvaalgatus võimaldab otsuseid mõjutada, kuid selle tähendus ja kaudne mõju on palju laiem.
– Rahvaalgatus.ee on eriline platvorm, sest toob ühte turvalisse digitaalsesse ruumi kokku väga erinevad poliitilised vaated, marginaliseeritud ja väljajäetud hääled, huvigrupid, professionaalse huvikaitse esindajad, aktivistid, rohujuure tasandi eestkõnelejaid, aga ka lihtsalt kaasamõtlejaid.
– Iga algatust ei ole võimalik ellu viia või need ei realiseeru algses vormis. Konkreetsele muudatusele suunatud algatused võib jagada professionaalseks huvikaitseks ning rohujuure tasandi kodanikualgatusteks. Mõlemad on oma koha rahvaalgatusveebis leidnud. Aga on ka hulk, võib olla isegi suurenev hulk algatusi, mida me nimetame digitaalseteks protestideks. Aga ka need protestid näitavad kätte teemad, kus on vaja riigi tegevust inimestele rohkem selgitada. Kui toidukaupade käibemaksu alandamise eest annab allkirja 98 ja pool tuhat inimest, siis väärib selgitamist, miks Eestis ei ole toidukaupadel alandatud maksumäära, miks seda teha ei plaanita või miks tõenäoline tulemus ei oleks kooskõlas algatajate ootustega.
– 70% küsitletutest usub, et rahvaalgatuste tõsiselt võtmine suurendab poliitiku usaldusväärsust. Just tõsiselt võtmine, mitte tingimata toetamine.
– Kolleegid Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudist oma teadustöös erinevate riikide kogemuse varal korduvalt näidanud, et üksnes digitaalsete kanalite kasutuselevõtmine ei vii automaatselt parema kodanikuühiskonnani. E-osaluse kanalitele on pandud ülemäära suuri ootuseid, justkui suudaks need lahendada kõiki osalusdemokraatia kitsaskohti. Nii ei asenda ka rahvaalgatus.ee platvorm ühtegi sisulist arutelu Riigikogus, valitsuse laua taga või kohalikes omavalitsustes.
Salvestist saab järele vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil https://www.youtube.com/riigikogu. Riigikogu pressiteate leiab siit: https://bit.ly/3JYealp
Foto: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei.