Rahvaalgatusveeb on rakenduslikult lihtne, aga sisuliselt võimas tööriist, mis koondab otsekui märkamatult enesesse suure osa meie kõigi õigustest ja vabadustest, et võiksime ise oma elu Eesti riigis paremaks muuta. Rahvaalgatus.ee on maailmas üsna unikaalne kodaniku ja seadusandja vaheline digi-suhtluskanal – eriliseks muudab selle seadusliku aluse ja e-identiteedi nutikas kombinatsioon, mida mujal siiani kasutusel pole.
Portaali teekonnale eelnesid rahvakogu (2013)* ühisloome meetodil valminud seadusmuudatused, mille üheks oluliseks tulemiks oli 2014. aasta kevadel seadusega loodud õigus kollektiivsete pöördumiste esitamiseks riigikogule. Sellest ajast on riigikogul kohustus menetleda kõiki vähemalt 1000 allkirjaga rahvaalgatusi. Nii et vaatamata suurtele ja globaalsetele poliitilistele või muudele ummikseisudele on meil siin kohapeal võimalik üsna lihtsalt ja otseselt riigielus osaleda. Selle õiguse mugavamaks realiseerimiseks loodigi 2016. aastal Eesti koostöö kogu juurde portaal rahvaalgatus.ee.
Rahvaalgatuste veebikodu neljanda sünnipäeva puhul ping-pongitasime portaali eestvedaja ning projektijuhi Maarja-Leena Saarega (edaspidi M-L) rahvaalgatus.ee tegemiste teemal meie ühiskonda kujundavate trendide taustal. Rääkisime ka unistustest ja uutest ideedest. Mõtted pani kirja Ebe Pilt.
Maailm muutub üha keerulisemaks. Palju on erinevaid segapuntraid – nii (uus)religioosseid kui ka poliitilisi –, kus demokraatlikud loogikad ja mängureeglid on muutumas. Eesti on selle keerulise maailma osa. Hasso Krull on oma raamatus „Imelihtne tulevik“ muu hulgas kirjeldanud 21. sajandi esimese kümnendi keskel Eestisse ilmunud nn teise laine kultuurimuutusi, mis puudutavad ka demokraatiat. Krull kirjutab: „Olemasolevaid kogukondlikke võimalusi tuleb innovatiivselt kasutada, avardades jätkuvalt demokraatia piire ja katsetades seda ka aladel, kus demokraatlikke printsiipe varem pole tuntud. Tajudes esindusdemokraatia ummikuid ja usalduse vähenemist, teadvustatakse osalusdemokraatia vajadust.“**
Siit võib edasi arutleda, kas rahvaalgatusveeb on üks kultuurilise muutuse kandja – mis on selle üldine roll meie teisenevas ühiskonnas?
M-L: Oleme Eestis tasapisi juurutanud nn uut demokraatia vormi, mille nähtav osa ongi rahvaalgatus.ee – see on vaikselt ajanud juuri peavoolu pööristest allpool rahulikumates kihtides. Kusjuures olulised pole niivõrd tehnilised lahendused (mis on üsna kiiresti tehtavad), kuivõrd just mõtteviiside muutumine koostöö- ja arutelukultuuris laiemalt (aga see võtab palju-palju rohkem aega).
Selles mõttes oleme küll üsna otseselt kultuuriliste muutuste kandja – tallume järjekindlalt sisse rada, mida mööda inimesed seadusandjale otse oma hääle ja ideed kohale saavad viia. Lisaks püüame nuputada viise, kuidas tasapisi ja teaduskommunikatsiooni abiga muuta rahvaalgatusi teadlikemaks, nii et puhtemotsioonipõhised pöördumised jääksid üha harvemaks ning asenduksid teadmistele tuginevatega. Sellepärast on oluline, et rahvaalgatusveeb ei oleks lihtsalt tehniline vahend, vaid ka kodanikuhariduse portaal.
Rahvaalgatus.ee on juba praegu Eesti osaluskultuuri ja arutlevat demokraatiat toetav instrument. Seda tõstetakse esile OECD avaliku sektori innovatsiooni edulugude näitena (OECD Open Government: https://oecd-opsi.org/innovations/collective-addresses-and-rahvaalgatus-ee-nudging-the-parliament-of-estonia-to-more-openness-and-accountability/). Huvitav on, et meie portaal on tegelikult paremini märgatud ja tunnustatud mujal maailmas kui Eestis.
Mõttemänguna võime ehk enesele lubada võrdlust, et rahvaalgatus.ee on natukene sarnane „Kalevipojale“, mida märgati mujal maailmas tunduvalt varem, kui see meil siin kohapeal tuntuks sai***. Kahe loo võrdlus ei olegi vast nii meelevaldne (kui esialgu võiks mõelda), sest taolised omal maal esiti märkamatud tegevused võivad lõpuks luua hoopis uut moodi tegelikkuse – üks tähistab eesti oma kirjandusmaastiku kujunemise algust 19. sajandil ning teine võiks saada aluseks uut moodi mõtlemisele ja uut moodi demokraatiamaastikule, kus osalemine meie riigi asjades ja koostöö oleksid loomulikud ja tavapärased.
M-L: Rahvaalgatusveeb on Eestis küll ainukene uut reaalsust loov portaal. Kuigi maailmas laiemalt on osalusportaalidel praegu hoogne kasvufaas. Siiski pole nende kogukond globaalses mõttes veel väga suur, aga neist moodustunud võrgustik suhtleb igapäevaselt väga tihedalt.
Siin kehtib mõnes mõttes sarnasus teadustippudega, kel tihti omal maal erialased vestluspartnerid puuduvad, kuna neist ei saada lihtsalt aru. Sama on rahvaalgatusveebiga – partnerid, kes meid tunnevad ning meie töö sisu sügavuti mõistavad, asuvad praegu lihtsalt mujal maailmas.
Uut moodi arvamus-, osalus- ja koostöökultuur on tegelikult nii sügavad teemad, millega seotud sisulised muutused võivad võtta aastaid, sest ühiskondlikud turbulentsid on keerutanud segi ka usaldusvõime. Vahel on tunne, et mitte keegi ei usalda enam mitte kedagi. Möödunud aastal sõnas Anna Piperal oma nn TEDsummit 2019 kõnes „What a digital government looks like“, et tehnoloogia võib olla hea vahend rahva ning valitsuse vahelise usalduse taastamiseks (https://www.ted.com/talks/anna_piperal_what_a_digital_government_looks_like/transcript?language=en#t-821355). Kuigi tehnoloogilisest innovatsioonist avalikus sektoris siiski ei piisa – see on ainult vormimuutus, muutuma peaks aga otsuste tegemise sisu.
Kas saame välistada olukorda, kus meie riik võiks muutuda sisutühjaks teooriaks – süsteemiks, mis tegelikkust justkui ei kajastagi? Vastastikuse usalduse taasloomine on siin ilmselt võimsaim võtmesõna selles kontekstis üldse. Kuidas rahvaalgatusveeb taolisi sisulisi muutusi toetab?
M-L: Eriti tähenduslik tulem meie igapäevasele tööle ongi just sisuline – et Eesti ühiskonnas teravalt õhus olevad teemad koonduvad rahvaalgatusveebi ning jõuavad sealt kollektiivsete pöördumistena riigikogu töölauale.
Eelmise riigikogu ajal said mitmed algatused seaduse muudatusena või muul moel lahenduse. Praeguse riigikogu lauale on jõudnud väga sisulised ja olulised teemad, näiteks kliimaneutraalsus, Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamine, koolikogukondade õigused, mahetoodete hinnad jne. Iga algatuse menetlemiseks on riigikogul kuus kuud aega. Siis saame uuesti üle vaadata, millised on sisulised lahendid või tulemid.
Räägime rahvaalgatusveebi uutest tegevustest, laienemisplaanidest ning unistustest. Kuhu suunas portaal edasi liigub?
M-L: Rahvaalgatus.ee on tänasel päeval kodaniku ja riigikogu vaheline digitaalne otsesuhtluskanal. Plaanis on fookust laiendada.
See tähendab, et tehnilised võimalused on kõik juba olemas, lihtsalt meie tähelepanu avardub ka kohalikele omavalitsustele. Laieneva rahvaalgatusveebi eesmärgiks saabki kodanike ja kohaliku omavalitsuse vahelise suhtlemise lihtsamaks muutmine, nii et see julgustaks valla- või linnaelanikke aktiivsemalt osalema oma kodukohta puudutavas diskussioonis ning otsustamisprotsessis. See on tegelikult kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega määratud õigus****, mis on siiani suuresti realiseerimata.
Unistame sellest, et Eestis oleks palju selliseid tööriistu, mis toetaks ka demokraatia pluralistlikku olemust. Rahvaalgatusveeb ei oleks algatusi vahendav monopol, vaid looks sisulise ülevaate kollektiivsetest pöördumistest ning vastustest ja lahenditest nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil.
President Lennart Meri on kunagi öelnud: „Riik algab kodanikust, inimese õiguste ja kohustuste tasakaalust“ – see võiks olla tegelikult juhtmõte, mis võtab kokku rahvaalgatusveebi igapäevase tegevuse idee tervikuna („Olen näinud Eestis nii palju rõõmu“, president Lennart Meri intervjuus Seppo Kuusistole, Kultuurileht, nr 38, 20 oktoober 1995, lk 7).
* * * * *
* Rahvakogu eesmärk 2013. aasta kevadtalvel oli osalusdemokraatia võimalustega lahendada erakondades tekkinud probleeme ja nendest sündinud usalduskriisi ühiskonnas. Vt täpsemalt: https://rahvakogu.kogu.ee/2013-rahvakogu/
** Hasso Krull „Imelihtne tulevik. Manifeste ja mõtisklusi 1995‒2009“, Vabamõtleja 2020, lk 29.
*** Eesti teaduste akadeemia välisliige Cornelius Hasselblatt on sellest lähemalt kirjutanud oma „Kalevipoja sõnumis“, kus ta märgib, et välismaine retseptsioon „Kalevipojale“ läks sisuliselt juba teisele ringile (kui sellest Eestis veel eriti midagi ei teatud), sest see algas – nii pööraselt kui see ka ei kõla – juba enne eepose ilmumist. Vt lähemalt: Eesti teaduste akadeemia sõnas ja pildis 2017, lk 19‒22; https://www.akadeemia.ee/_repository/file/PUBLIKATSIOONID/2019/Sonas_ja_pildis_2017_veebi.pdf
**** Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 4. peatükk: VALLA- VÕI LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES; § 32. Õigusaktide algatamise õigus; (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.