Eesti Koostöö Kogu nõukogu valis järgmise inimarengu aruande teemaks vaimse tervise ja soovib Eesti teadlaste abiga uurida, mis loob vaimset heaolu ja õnnelikkust ning kuidas see mõjutab ühiskonna arengut.
„Järgmine inimarengu aruanne ei räägi vaimsest tervisest meditsiinilises mõttes, vaid püstitab küsimuse, kuidas saab ühiskond aidata kaasa inimeste vaimsele heaolule ja õnnelikkusele. Samuti, milline on õnneliku rahva mõju kogu ühiskonnale, sh majanduslikule arengule ja sidususele,“ sõnas Eesti Koostöö Kogu juhataja Kairi Tilga.
Vaimse tervise teema arenes välja käesoleva aasta suvel ilmunud inimarengu aruandest „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“, milles uuriti Eesti ruumilist arengut ja selle mõju Eesti inimeste heaolule ja ühiskondlikele protsessidele. Peatoimetaja professor Helen Sooväli-Sepping tõi Riigikogu ees peetud kõnes välja, et ühiskonna arengus edasiminek saab peamiselt tulla rahva tervise paranemise kaudu.
Heaolu ja õnnelikkust seiravate rahvusvaheliste uuringute järgi on Eesti jätkuvalt tagasihoidlikul kohal. ÜRO inimarengu indeksi järgi asub Eesti endiselt 30. kohal ning WHO õnnelikkuse indeksi tabelis 51. kohal. Samal ajal on Soome koos Põhjamaadega õnnelikkuse indeksi tabelis jätkuvalt esimesed.
„Siinkohal ongi küsimus, mida teevad Põhjamaad teisiti, et nende inimesed on õnnelikumad ja millist kasu toob see sealsele ühiskonnale? Selleks, et saada teemast süsteemne ja seostatud tervikpilt on vaja läheneda sellele teadmistepõhiselt,” rääkis Tilga.
Tilga sõnul on Eestis küll vaimset tervist uuritud, kuid enamjaolt meditsiinikesksena. „Vaimse tervise siirded asuvad aga ühiskonnas laiemalt: kuidas me suhtleme, töötame, õpime, riigielus osaleme, koostööd teeme, uuendusi loome, kuni selleni välja, kus ja kuidas me elame. Inimeste vaimne heaolu ja tervis ei ole vaid kellegi kitsas vastutusala, vaid valdkondadeülene küsimus ning ühiskonda pikaaegselt mõjutav ressurss, millest meil on vaja sotsiaal-majanduslikku ülevaadet,” lisas Tilga.
Järgmise sammuna kuulutatakse välja inimarengu aruande peatoimetaja konkurss, mille järel paneb peatoimetaja kokku oma meeskonna, kuhu kuuluvad kõikide Eesti ülikoolide teadlased. Inimarengu aruanne valmib eeldatavasti 2023. aastaks.
Taust
Eesti inimarengu aruanne koondab Eesti tunnustatuimate teadlaste poolt koostatud andmestiku ja kirjeldused Eesti sotsiaal-majanduslikust arengust.
Iga kahe aasta tagant valib Koostöö Kogu nõukogu järgmise inimarengu aruande teema. Esmalt arutatakse võimalikud teemad läbi hartaliste ehk Eesti Koostöö Kogu võrgustikuga, kuhu kuulub 75 organisatsiooni, kui ka Eesti Vabariigi Presidendiga. Avatud arutelude tulemusel teeb nõukogu teemavaliku otsuse.
Eestis on inimarengu aruanne ilmunud 1995. aastast. 2006. aastast alates annab kogumikku välja Eesti Koostöö Kogu.
08.10.2020 Eesti Päevaleht Uus inimarengu aruanne otsib eestlase õnne