ERR
Värske inimarengu aruanne märgib, et Eestis on soolist palgalõhet põhjalikult uuritud ning ehkki mingi osa palgalõhest on omistatav struktuursetele või individuaalsetele teguritele, jääb suur osa palgalõhest objektiivselt seletamata.
See annab aruande autorite hinnangul aluse väita, et naiste ebavõrdsus töötasus tuleneb vanamoodsate soorollide valitsemisest ning nende arusaamade põhjal tehtud käitumisvalikutest.
Euroopa suurimat soolist palgalõhet ei mõjutanud ka hiljutine majanduskriis. Kuigi Eestis pole palgalõhe 2006.–2010. aastani kasvanud, on vähenemine samuti marginaalne.
Sarnast stabiilsust tuvastasid aruande koostajad paljudes riikides, mis kinnitab, et naiste ja meeste palgaerinevused on paljuski seotud mittemajanduslike teguritega.
Näiteks paistab silma, et riikides, kus sooline palgalõhe on viimasel kümnendil jõudsalt vähenenud, domineerib katoliku usk (Poola, Sloveenia, Iirimaa, Küpros), vaid Portugal on siin vastassuunalise arenguga.
Üldiselt on Euroopa riikide arengud soolise ebavõrdsuse vähendamises olnud erisuunalised, mistõttu on üldist trendi raske välja tuua.
Soolise võrdõiguslikkuse osas valitseb aruande autorite hinnangul Eestis nö senitundmatu sookord, mida iseloomustab naiste selgelt nõrgem majanduslik positsioon, millega samas kaasneb isegi Skandinaaviamaadega võrreldes edumeelne sooline käitumine teistes valdkondades, sh pere-elus ja hariduses.
“Euroopa suurimat soolist palgavahet on seetõttu väga keeruline seletada. Lisaks selle vastuolu mõistmisele tuleks aga tõsiselt otsida, milliseid võimalusi on ühiskonnal soolise ebavõrdsuse vähendamiseks olukorras, kus otseseid analooge eeskujuks tuua ei ole,” seisab aruandes.
Sissetulekuid üldiselt vaadates ning Gini koefitsient aluseks võttes on sissetulekute ebavõrdsus Eestis Euroopa keskmisel tasemel ning märgata on ebavõrdsuse mõningast vähenemist.
Seevastu elanike antud hinnangutes ebavõrdsusele on Eesti elanikud ühed kriitilisimad. Kaks kolmandikku eestimaalastest peab meil eksisteerivaid tuluerinevusi liiga suurteks.