Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo avasõnu lausumas
Järgmise inimarengu aruande peatükkide mõttetalgutel osalesid teadlased, eksperdid, iga päev oma töös valdkonda edendavad inimesed ja otsustajad. Kohal olid kaasa mõtlemas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Ürituse avasõnades juhtis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tähelepanu koostöö olulisusele KOV-i ja riigi, eri poliitkavaldkondade ja sektorite vahel.
Mõttetalgutel osalejad arutasid, mis loob (või pärsib) ühiskonnas vaimset heaolu ja õnnelikkust, mis mõju ja roll on vaimsele tervisele meid ümbritsevatel erinevatel keskkondadel ning milline on vaimse tervise seos majandusega.
Arutelu suunas peatoimetaja Merike Sisask, töötubasid juhtisid peatükkide toimetajad: Katrin Tiidenberg (TLU), Kenn Konstabel (TAI), Kersti Pärna (UT), Helen Sooväli Sepping (TLU) ja Dagmar Kutsar (UT).
“Ühine mõttevahetus andis meile hea sisendi ühiskondlikust ootusest ning muudab ka EIA protsessi koosloomelisemaks ja avatumaks,“ sõnas Merike Sisask. “EIA toimetajatel oli küll olemas esmane omapoolne nägemus, mida peatükid ja artiklid võiksid sisaldada, kuid töötubade aruteludest tuli juurde nii palju põnevaid ja olulisi ideid. Ainult sellistest koosloomelistest aruteludest saavadki sündida ühistel väärtustel põhinevad, suured ning paljusid inimesi kõnetavad asjad.”
Mõttetalgute töötoad olid nimetatud EIA 2023 peatükkide järgi, mis käsitlevad vaimse tervise ja heaolu teemat läbi inimest mõjutavate keskkondade ja eluviisi, keskendudes sellega eelkõige ennetuse ja edenduse tasandile. Kõiki peatükke läbib rahvusvahelise võrdluse, majandusliku mõju ja ebavõrdsuse mõõde.
Alljärgnevalt koondame aruteludest kõlama jäänud olulisemad mõtted ja tähelepanekud:
1. Füüsiline keskkond ning vaimne tervis ja heaolu
Füüsiline keskkond ja ruum ning nende võimalik mõju tervisele on teemad, mis tõusetusid olulisena juba eelmise inimarengu aruande tutvustamise käigus. Seejuures on need valdkonnad Eestis küllaltki vähe uuritud, eriti vaimse tervise aspekte silmas pidades. Inimsõbralik linnaruum, rohealad, müra- ja valgusreostus, kogukondlikku läbikäimist soosivad ruumilahendused (sh raamatukogud ja noortekeskused), töökeskkonnad – need on teemad, mis arutelust läbi käisid.
2. Digikeskkond ning vaimne tervis ja heaolu
Digikeskkonda käsitlevas töötoas tõdeti, et kuigi meil ei ole palju uuringuid, kus vaimne tervis ja heaolu digimaailmas oleks lausa keskseks teemaks, tuleb peaaegu kõikides uuringutes paratamatult sisse digivahendite ja -rakenduste kasutamise seos heaoluga ning seda keskseks tunnuseks tõsta ei ole keeruline. Seni on domineerinud uuringud, mis käsitlevad interneti ohtusid ja turvalisust, väga vajalik oleks digiteemade tasakaalustatud käsitlus, tuues välja nii ohud kui võimalused.
3. Psühho-sotsiaalne keskkond ning vaimne tervis ja heaolu
Psühho-sotsiaalse keskkonna teema on mõneti kõige paremini teada olev vaimse tervise ja heaoluga seotud teema ning uuringuid ja andmeid selle käsitlemiseks on palju, sh rahvusvahelises võrdluses tehtud uuringuid. Kuigi andmete rohkus on positiivne, teeb see raskeks peatüki selgema piiritlemise ning valikute tegemise, mida võtta ja mida jätta. Sõelale jäid olulisemad psühho-sotsiaalsed keskkonnad üle inimese elukaare – perekeskkond, koolikeskkond, töökeskkond.
4. Eluviis ning vaimne tervis ja heaolu
Eluviis on Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) poolt leitud olevat üks olulisemaid tervise mõjutegureid. Eluviisi käsitlevas töötoas arutati nii riskikäitumiste (alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarvitamine) kui tervisekäitumiste (liikumine, toitumine, uni, rekreatsioon) üle, mis mõneti ongi käsitletavad kui ühe medali kaks külge. Arutelu käigus selgus, et arvestades olemasolevaid andmestikke on ilmselt vaja valida, kas koostada peatüki jaoks artiklid eluviisi teemade või elukaare põhiselt (lapsed ja noored, tööealised, vanemaealised). Tõdeti, et eluviisi osas on meil vähem andmed väikelaste kohta (koolieelne iga ja algklassid), kus laste otsustused ongi paljuski pere ja lapsevanemate valikute küsimus.
5. Eesti elanike vaimne tervis ja heaolu 21. sajandi alguses
EIA kõige laiemas sisupeatükis plaanitakse anda ülevaade Eesti elanike vaimsest tervisest paigutatuna suuremasse pilti – probleemide levimus, riski- ja kaitsetegurid, stress ja sellega toimetulek (sh koroona ajal), vaimse tervise teenuste kättesaadavus. Selle peatüki andmestik kujuneb suures osas eelmisel aastal alanud vaimse tervise longituuduuringust, millesarnase läbiviimine Eestis on esmakordne. Pisut pikemaajalise vaate avamiseks 21. sajandi trendidele on kavas kasutada ka muid terviseandmeid, nii rutiinselt kogutavate andmete hulgast kui terviseuuringutest, mille keskmes ei ole olnud vaimne tervis, kuid mis neid andmeid siiski sisaldavad.
Töötubades võeti aega ka nn unistamise peatüki disainimiseks – millest lähtuv ja kuhu suunduv võiks olla EIA 2023 tulevikuvaade. Ilmselt saab see olema järgmise EIA-ga seotud koosloomelise arutelu põhiteema, kui andmetele tuginevad artiklid ning peatükid juba valmima hakkavad.
Lisainfo:
Kairi Tilga
Koostöö Kogu juht
503 6620
kairi@kogu.ee