Kaasatus: rahvaalgatus

Valimiste vahelisel ajal on kodanikel ja vabaühendustel poliitika kujundamisel osalemiseks Eestis mitmeid võimalusi (nt saab igaüks teha ettepanekuid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, osaleda eelnõude avalikes konsultatsioonides jne), kuid õigusloomesse kaasamisel on sageli probleeme. Seega taandub küsimus osaleda soovija oskustele end töös olevate eelnõudega kursis hoida (nt valitsuses väljatöötatavad eelnõud avaldatakse konsulteerimiseks eelnõude infosüsteemis, parlamendis arutlusel olevad eelnõud Riigikogu kodulehel), oma ideedele toetust leida ning avaliku võimu esindajate soovile ja suutlikkusele kaasata. Rahvakogu veebilehel edastati kaasatuse peateema alla 456 ettepanekut ja argumenti.

ALATEEMA 1: RAHVAALGATUS

Eestis on kodanikel õigusaktide algatamise õigus vaid kohalikul tasandil, selleks tuleb eelnõu juurde koguda vähemalt 1% hääleõiguslike valla- või linnakodanike allkirjad. Riigi tasandil põhiseadus rahvaalgatuse võimalust selle tavatähenduses ette ei näe, seaduse algatamise õigus on Eestis Riigikogu liikmel, komisjonil või fraktsioonil ja Vabariigi Valitsusel. Põhiseadusega (§ 46) on samas tagatud üldisem petitsiooniõigus, kuid seadusega on täpsustamata, millises korras peab kodanike märgukirjadele vastama Riigikogu. Rahvakogu veebilehel esitatud ettepanekuist-kommentaaridest seondus rahvaalgatusega 188 ehk 41% kaasatuse teemal esitatud ettepanekutest-argumentidest.

1. 1.      Seadusandlik rahvaalgatus õigusaktide muutmiseks (46 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv ettepanek: riigi õigusruumi kujundamisel peaks olema lubatud rahvaalgatus (ettepaneku realiseerimine eeldab põhiseaduse muutmist) (45 ettepanekut-argumenti, 699 toetushäält ja 181 vastuhäält).

Pooltargumendid: rahvas kui kõrgeima võimu kandja peab omama võimalust sekkuda poliitikasse; rahvaalgatus on kodanikele üks väheseid otseteid osaleda riigivalitsemisprotsessis valimistevahelisel ajal.

Vastuargumendid: konkreetseid vastuargumente rahvale seadusandliku initsiatiivi võimaldamiseks ei esitatud – küll läksid nägemused lahku rahvaalgatuse funktsioonide ja toimimise tingimuste osas (vt allolevaid variatsioone), teravalt kritiseeriti ka mitmete lahenduste kohasust ja teostatavust.

Variatsioon:

Rahvaalgatuse ettepanekute menetlus Riigikogus:

a)     rahvaalgatuse raames esitatud ettepanekuid peaks esmalt menetlema Riigikogu ning juhul, kui parlament ettepanekut ei arvesta, tuleks see panna rahvahääletusele.

b)     Riigikogu menetlusfaasi ei toimuks juhul, kui rahva toetus eelnõule ületab piisava häältekünnise: ettepanek kuuluks sellisel juhul jõustamisele.

c)     Kindlal perioodil rahvaalgatuse raames kogutud ideedest võetakse populaarsemad Riigikogus arutlusele (näiteks toodi Reykjaviki kodanikuportaal). Sama süsteemi sooviti rakendada KOV tasandil.

Seadusandliku rahvaalgatuse häältekünnis:

a)     Minimaalne pakutud künnis seadusemuudatuse algatamiseks oli 1000 häält.

b)     Kõrgeimat künnist soovitav ja ühtlasi Rahvakogus selle teema raames enim toetushääli kogunud häälte arvu käsitlev üksikettepanek (172 toetushäält, 4 vastuhäält) soovitas võtta rahvaalgatuse künnise seadmisel aluseks Riigikogus esindatud erakondadele valimistel antud häälte arvust vähemalt enamus või kolmeviiendikuline enamus, juhul kui tahetakse algatada põhiseaduse muutmist (2011. a Riigikogu valimistel antud häälte arvu aluseks võttes peaks rahvaalgatuse korras koguma vastavat 287 567 ja 345 079 häält).

1. 2.      Rahvakogu rahva võimustamise kanalina (114 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv ettepanek: kasutada rahva võimustamisel (edaspidigi) rahvakogu-laadset ideedekorjet ja tehnilist rakendust.

Kuigi erinevaid kaasamise meetodeid ja keskkondi puudutavaid ettepanekuid tuli mitmeid ja neid on ka erinevates kaasamise alateema kokkuvõtetes analüüsitud, siis suur hulk ettepanekuid ja argumente andsid tagasisidet Rahvakogu ideele ja veebikeskkonnale endale (sh tehnilised ja korralduslikud küsimused-ettepanekud). Nende peamised variatsioonid olid:

a)     Rahvakogus esitatud ettepanekud otse seaduseks (35 toetushäält, 13 vastuhäält) / rohkem vastukaja leidnud ettepanekud esitada rahvahääletusele (34 toetushäält, 5 vastuhäält).

b)     Rahvakogu järgmises voorus võiks võtta uue valiku teemasid (nt lapsed, tervishoid, töötajad ja pensionärid, regionaalpoliitika, transport ja teed, streikimine).

c)     Rahvakogu muuta eeltöövahendiks allkirjade kogumisel seadustloova rahvahääletuse algatamiseks (ilmselt on mõeldud seda, et Rahvakogu.ee vahendusel koguda teatud arv allkirju selleks, et panna mingi küsimus rahvahääletusele (toimetaja märkus)).

d)     Rahvakogul tuleks lasta hinnata erinevate valdkondade tähtsust riigi ja ühiskonna seisukohalt ning võtta see aluseks projektide rahastamise ja eelarve koostamise juures.

e)     Arendada rahvakogu edasi alternatiivseks institutsiooniks (mille loomist nägi ette ka Harta12), mille kaudu rahvas saaks edaspidi otse osaleda seadusloomes ja seaduste vastuvõtmisel.

f)      Muuta rahvakogu Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse järelevalveorganiks.

1.3.      Märgukirjadele õigusliku väljundi loomine (17 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv ettepanek: seadustada avaliku märgukirja esitamise võimalus Riigikogule (108 toetushäält, 0 vastuhäält).

Pooltargumendid: kõrvaldab lünga põhiseaduse § 46 rakendamisel (Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus.); petitsiooniõiguse seadustamine loob võimaluse rahvakogu platvormil esitatud ideid arendada edasi seaduseelnõudeks ja need teatud arvu toetusallkirjade olemasolul märgukirjadena Riigikogule esitada; mehhanismi olemasolu distsiplineeriks ja motiveeriks saadikuid/ametnikke tegema paremaid otsuseid;.

Variatsioon: luua rahvaalgatuslik mehhanism rahvasaadikute / kõrgete riigiametnike tagasikutsumiseks.

Vastuargumente ei esitatud.

KOKKUVÕTE

Rahvaalgatuse ettepanekuid saatvates kommentaarides on tajutav inimeste soov osaleda senisest rohkem valimiste vahelisel perioodil riigi poliitika kujundamisel. Rahvaalgatuse seadustamise poolt argumenteerimisel viidati Põhiseaduse §-le 1, mille kohaselt on Eestis kõrgeima võimu kandja rahvas, mistõttu peab rahvas omama võimalust sekkuda poliitikasse ja õigusloomesse. Mitmete arvamuseavaldajate hinnangul tooks rahvaalgatust soosiv riigivalitsemine elanikkonda kaasa mõtlema ja kaasa otsustama. Teisalt sooviti rahvaalgatuse-rahvahääletuse ettepanekutes luua võimalust rahval osaleda riigijuhtimises olukorras, kus esindusdemokraatia on lakanud soovitud kujul töötamast. Kui rahvale seadusandliku algatuse õiguse andmise puhul oldi üksmeelselt toetavad, siis arvamuse avaldajate nägemus rahvaalgatuse toimimisest ja täpsest korraldusest varieerus märkimisväärselt. Toetust leidsid nii ettepanekud, milles nõuti põhiseaduse täiendamist rahvaalgatust käsitleva sättega, rahvakogu ideega jätkamist kui ka Riigikogule märgukirjade esitamise täpsemat reguleerimist seaduses põhiseadust muutmata.