Dialoog kogukonnaga - koolituse lisainfo

MIDA ON VEEL HEA PROGRAMMI KOHTA TEADA ?

Mis iseloomustab koolituse lähenemist ja ülesehitust?  

• Programm on oma olemuselt interaktiivne, kus teema avamine vaheldub praktiliste harjutustega. 

• Osalejana saad juhendmaterjali ja töölehed, lugemis- ja kuulamismaterjali.
• Ühest osalejast kujuneb sinu õpipartner, kellega ühiselt kavandate ja viite ellu dialoogi koolituse ajal ehk praktikumi. Ühiselt on võimalus analüüsida programmis osalemise mõju ja kogemust, loetud ja kuulatud materjalide sisu, teha koos erinevaid ülesandeid jne.
• Kui läbid programmi 80% ulatuses (ehk neli kohtumist viiest), viid läbi praktikumi ning kogukonna dialoogi väljastatakse sulle tunnistus. Muul juhul saad tõendi. 
• Koolituspäeva pikkuseks on 10-16.30. 
• Kolm esimest kohtumist toimuvad Tallinnas: 4 ja 18. oktoober, 8. november. Detsembri ja jaanuari kohtumise kohad lepime kokku koos osalejatega. 
• Koolitusprogrammi kogumaht on 50 akadeemilist tundi (sh programmis osalemine 35 akad h ning iseseisev töö 15 akad h).

KES VIIVAD LÄBI?

PIRET JEEDAS

Arenguprogrammi teejuhiks on õpidisainer, protsessijuht ja andragoog Piret Jeedas (Ruumi Loomine). Pireti igapäevatöö keskmes on tähenduslike arendusprotsesside ja õpiteekondade disain ning elluviimine nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Alates 2004. aastast on kaasamine, dialoog ja olulised vestlused tema töös tähtsal kohal. Piret on Eestis käivitanud pikaajalise kaasava juhtimise arenguprogrammi edendamaks kaasavat juhtimiskultuuri. Raamat “Ruumi loojad. Kuidas kaasavalt juhtides muutusi luua“ on selle pika teekonna üks tähiseid. Tõeline kaasamise õppetund on olnud rahvatervise arengukava koostamise protsess Kõrgõzstanis koostöös Maailma Tervise Organisatsiooniga (WHO). Piret disainis ja viis ellu kaks koolitusprogrammi „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus“ raamatukoguhoidjatele. Andragoogiks õppinud Piret naudib tänaseni koos õppimist ja sisukaid dialooge Tallinna Ülikooli andragoogika tudengitega.

KAIRI TILGA

on Eesti Koostöö Kogu juhataja ja korraldab igapäevaselt kodanikuühiskonna, avatud valitsemise ja demokraatia arendamiseks vajalike tegevusi ja algatusi. Programmi raames aitab ta avada dialoogi ja hea arutelukultuuri juurutamise tähtsust valitsemise ja demokraatia kontekstis. 

TRIIN RÕÕMUSOKS

hoolitseb õpikeskonna loomise ja hoidmise eest. Triin õpib Tallinna Ülikoolis andragoogika magistrantuuris. Teda paelub kaasamise ja muutuste juhtimise teema just kohalikul tasandil ja hariduselu edendamisel. 

*

MIKS DIALOOGIST ÜLDSE RÄÄKIDA? 

Hea arutelukultuur ja suurem osapooltevaheline dialoog  loob vaimselt tugevamat ühiskonda

ja paremat elukeskkonda. Omavalitsused saavad selles olla eeskujuks.

Eesti inimarengu aruanne 2023 üks põhisõnumeid on, et ühiskonna valmisolek kriisideks sõltub inimeste sotsiaalsest ja emotsionaalsest turvatundest ning seotusest kogukonnaga. Kui inimese arvamuste ja vajadustega ei arvestata, tekitab see sotsiaalteadlaste sõnul pettumust ja trotsi, soodustab alternatiivtõlgenduslike sotsiaalmeediagruppide teket, valeinfo levimist, polariseerumist ning üldist usaldamatust riigi, omavalitsuse ja teiste inimeste suhtes.

Ühiskond on haavatav kui pole kohti, kus turvaliselt kohtuda teiste inimeste ja erinevate vaadetega, kui inimesed pole kuulatud ja märgatud ja ei tunne oma naabreid.

Kogukonnast lähtuv kohaliku elu korraldus võiks olla igapäevane jätkusuutlik valitsemiseviis, mis loob heaolu ja usaldust.

Seega on avatud valitsemiseks praktikas vaja omavalitsustel lisaks otsuste läbipaistvusele ja info kättesaadavusele soodustada ka kogukondlike suhteid, osapooltevahelist dialoogi ja koos tegutsemise kultuuri. Sellise keskkonna loomine kogukondlikuks arenguks on samasugune juhtimisülesanne nagu meeskonna koos toimima panemine eduka arengu soodustamiseks. 

Dialoogiline lähenemine on selleks üks võimalus. David Bohm, üks dialoogi mõtestaja leiab, et  dialoog on koos mõtlemise kunst ja praktika, sügavama tähenduseni ja vastastikuse mõistmiseni jõudmise viis.  Dialoogi käigus tekkinud uued taipamised ja seosed võivad viia teistmoodi tegutsemiseni või muutuseni nii individuaalsel kui ka rühma ja kogukonna tasandil.