Eesti Koostöö Kogu ja Korruptsioonivaba Eesti eestvedamisel ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toel said 2025. aasta sügisel õpilased Tallinnast, Viimsist, Viljandist, Tõrvast, Tapalt ja Antslast võimaluse kaasa rääkida, kuidas muuta oma kooli ja kogukonna elu paremaks.
Koolide kaasava eelarve programmis osalenud noored kirjeldasid kogemust innustava ja loovana ning rõhutasid, et see erines tavapärasest koolitööst. Õpilased said ise ideid pakkuda, neid koos tiimiga arendada ning lõpuks ka teistele esitleda. Paljude jaoks oli kõige meeldejäävam hetk hääletuspäev, mil sai esmakordselt päriselt tunda, et tehtav otsus on päris.
„Koolide kaasava eelarve programm tõi noored otsustusprotsessi keskmesse, ideed arendati, esitleti ja nende üle hääletati. Programm näitab noortele, et nende hääl loeb – nad ei ole pealtvaatajad, vaid otsustajad, kui neile selleks ruum antakse,” ütles Eesti Koostöö Kogu ekspert Merle Mändmets.
Ka koolide koordinaatorite hinnangul kasvasid noored programmi käigus märgatavalt. Õpilased muutusid julgemaks, võtsid rohkem vastutust ning said parema arusaama sellest, kuidas otsused sünnivad. Mitmes koolis lõimus programm sujuvalt õppetöösse, tuues demokraatia ja valimiste teemad klassiruumist pärisellu.
Programmi mõju kinnitavad ka numbrid. 2025. aasta sügisel viies koolis ja ligi 200 õpilase seas läbi viidud mõjuanalüüs näitas, et noored tunnevad senisest rohkem, et nende arvamust küsitakse. 20–25% osalejatest sai oma esimese päris osalusdemokraatia kogemuse ning kasvas ka valmisolek tulevikus valimistel hääletada. Teadlikkus võimalustest koolielu ja kohaliku tasandi otsustes kaasa rääkida kasvas 10–15 protsendipunkti ning 67% õpilastest soovis, et programm nende koolis korduks.
Kõige olulisem on aga see, et ideed ei jäänud paberile. Koolide kaasava eelarve tulemusena valiti välja mitmed ideed, mis viiakse ellu: puhkeruumid ja -nurgad Tallinna Tõnismäe Reaalkoolis, Tamsalu Koolis ja Haabneeme Koolis, õueala arendused Viljandi Gümnaasiumis, koolidisko Antsla Gümnaasiumis, meediaklubi Tõrva Gümnaasiumis ning kuumade jookide automaat Tallinna Saksa Gümnaasiumis.
Programmi kokkuvõtlikud näitajad:
Keskmine valimisaktiivsus kuues koolis oli 62%, mis viitab noorte kõrgele kaasatusele ja tajule, et nende osalus mõjutab tegelikke otsuseid. Mõju-uuringu tulemused näitasid, et õpilaste arusaam kooli eelarve toimimisest paranes keskmiselt 25 protsendipunkti.
Noored ei ole pealtvaatajad – kui neile anda ruum, on nad otsustajad. Koolide kaasav eelarve sai teoks Eesti Koostöö Kogu ja Korruptsioonivaba Eesti eestvedamisel ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toel.