Täna esitleme “Kuidas ma hakkama saan?” raportit, mis koondab kokku ligi 500 inimese kogemused turvatundest ja toimetulekust

Üle Eesti toimunud 62 dialoogiringi näitasid, et inimeste kriisikindlust kujundavad koos füüsiline valmisolek, vaimne sitkus, usaldusväärne info ja tugevad kogukondlikud sidemed. Sõjaohuga seotud ärevus põimub inimeste igapäevaelus majanduslike raskuste, tulevikumurede ja teadmatusega, kuidas kriisiolukorras tegutseda.

Selle aasta kevadel osales dialoogiringides „Kuidas ma hakkama saan?“ 497 inimest. Kõikides Eesti maakondades korraldatud arutelude põhjal koostasid Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadlased Merle Linno ja Marko Uibu raporti.

SA Eesti Koostöö Kogu juhi Kairi Tilga sõnul aitab kogutud materjal mõista kriisivalmidust inimeste igapäevaste kogemuste kaudu. „Ühiskonna vastupanuvõimet näitavad kriisivarude, taristu ja tegevusplaanide kõrval ka inimeste usaldus, kogukondlikud sidemed ja tunne, et nende muresid kuulatakse. Kriisideks valmistudes peame tugevdama inimestevahelisi suhteid ning looma rohkem võimalusi keerulistel teemadel rahulikult ja avatult rääkida,“ ütles Tilga.

Aruteludest selgus, et sõda on muutunud inimeste jaoks igapäevaseks ärevuse taustaks. Hävitajate lennud, sõjatehnika liikumine ja ohuteavitused muudavad julgeolekuohu vahetult tajutavaks, samal ajal põimub sõjahirm murega majandusliku toimetuleku, lähedaste turvalisuse ja tuleviku pärast.

Selge ja tegutsema suunav kriisiinfo suurendab kontrolli- ja turvatunnet, kuid ebaselge ohuteavitus võib ärevust ja paanikat võimendada. Inimesed vajavad konkreetset teadmist, mida saavad kriisiolukorras teha nemad ise ning milline on kogukonna, kohaliku omavalitsuse ja riigi vastutus.

Noorte kogemustes seostusid julgeolekumured koolipinge, vaimse koormuse ja ebakindlusega tuleviku ees. Osa noori kirjeldas tunnet, et teadmatus sunnib neid oma elu justkui pausile panema ja suuri otsuseid edasi lükkama. Praktiliste kriisioskuste kõrval vajavad noored põhjust uskuda, et neil on Eestis võimalik oma tulevikku kavandada.

Oluliste toimetulekuallikatena nimetati tugevaid kogukondlikke suhteid, kultuurikogemusi, looduses viibimist ja tavapärase elurütmi hoidmist. Dialoogiringid tõid esile ka tugeva vajaduse ühiskondlikku vastandumist vähendavate vestluste järele. Turvaliselt juhitud arutelu aitab inimestel erinevaid vaatenurki mõista, tugevdab usaldust ja toetab liikumist muretsemiselt tegutsemisele.

Raportis soovitatakse muuta kriisivalmidus inimeste jaoks praktiliseks oskuseks ning selgitada täpsemalt inimese, kogukonna, kohaliku omavalitsuse ja riigi vastutust. Füüsilise valmisoleku kõrval tuleb toetada inimeste vaimset sitkust ja tegutsemisvalmidust, tugevdada kohalikke kogukondi ja kohtumispaiku ning luua rohkem võimalusi ühiseks valmistumiseks ja turvaliselt juhitud aruteludeks. Eraldi tähelepanu vajavad noorte tulevikulootus ning kriisiinfo ja õppimisvõimaluste kättesaadavus eri vanuses ja erinevate vajadustega inimestele.

Dialoogiringide algatuse viis ellu SA Eesti Koostöö Kogu koostöös Tartu Ülikooli ja Riigikantseleiga. Algatust toetas Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.

Raportiga on võimalik tutvuda siin (sealjuures on ka soovituste peatükk): https://kogu.ee/wp-content/uploads/2026/09/Dialoogiringid_Kuidas-ma-hakkama-saan_Raport2026_A4.pdf

 

Toeta meie tegevust

Meie analüüsid, üritused ja soovitused on tasuta, sest usume, et head ideed peavad olema kättesaadavad kõigile. Sinu toetus aitab meil seda hoida.

Toeta Eesti Koostöö Kogu