Eesti inimarengu aruanne 2026 - Info

Haridus ühiskonna peeglis. Tänane ühiskond on eilne klassiruum, tänane klassiruum on homne ühiskond.
Eesti inimarengu aruanne 2026

MEESKOND:

Peatoimetaja: Eneli Kindsiko (TÜ kaasprofessor; Arenguseire Keskuse ekspert), eneli.kindsiko@ut.ee
Toimetajad: Maaja Vadi, Mihkel Solvak, Kaire Põder, Tiit Tammaru, Birgy Lorenz, Kaido Kikkas, Bianka Plüschke-Altof, Monika Suškevics, Rajar Miller
Assistent: Kristina Šadeiko-Liiva, inimareng2026@gmail.com
Projektijuht: Kairi Tilga, kairi@kogu.ee

PEATOIMETAJA KONTSEPTSIOON 

Paistame maailmas silma tubliduse eest PISA testides, Euroopa riikide lõikes on meie kulud haridusele ühed suurimad, ka inimarengu indeksis oleme koolis käidud aastate arvu poolest tipus, ent miskipärast ei kandu haridus inimarengu indeksis meie tervisesse ega ka riigi rikkusesse. Samal ajal räägime ka õpitee katkestajatest, NEET noortest, meil on  puudus õpetajatest ja väga paljud kõrgkooli lõpetajad kas ei leia või ei soovi erialast rakendust.

Hiljutisest PISA uuringust[i] ilmnes, et Eestil tuleb pöörata tähelepanu ka kasvavale hariduslõhele: Tulemused on läinud kehvemaks kõigil, kuid enim on selles olukorras kannatanud kehvema sotsiaalmajandusliku taustaga noored. Esimest korda PISA ajaloos ei saa enam rääkida, et Eesti õpilase sotsiaalmajanduslik taust õpitulemusi ei mõjuta.

Seda kinnitas varem juba Arenguseire Keskuse õpetajate järelkasvu uuring – Eestis on koole, kus perede mediaansissetulek on alla 1000 euro kuus ja neid, kus see on üle 4500 euro kuus.[ii] Emade (ja ka perede) mediaansissetulek on positiivselt seotud laste matemaatika lõpueksami tulemustega – iga ema aastas teenitud 1000 eurot lisab ema lapse matemaatikaeksami tulemusele 0,8 punkti. Paratamatult, kui me ei pööra haridusele ja igale lapsele tähelepanu noores eas, kannab kogu ühiskond neid kulusid hiljem, siis kui see noor jõuab täiskasvanuikka.

EIA2026 fookusküsimus: Haridus inimarengu dimensioonina on seni olnud Eesti jaoks päästerõngas, mis aidanud meil üleilmses võrdluses jõuda väga kõrge inimarenguga riikide hulka (2022. aastal 31. kohal). Miks me aga juba aastaid samal tasemel püsime ja edasi ei liigu?

Tänane ühiskond on eilne klassiruum, tänane klassiruum on homne ühiskond. EIA ühendab erinevate valdkondade teadlasi ja praktikuid üheskoos mõtisklema ja analüüsima, kuidas haridus meie ühiskonnast vastu peegeldub. Kas on ikka nii et kõrgem haridus tagab meile parema ühiskonnaelus hakkamasaamise? Tuvastades ühiskonna vajadused, oskame tulevikukindlamaks kujundada ka meie hariduse.

EIA 2026 PEATÜKID:

1. Hariduse ees seisvad  väljakutsed (Maaja Vadi, TÜ)
2. Haridus ja poliitika (Mihkel Solvak, TÜ)
3. Haridus ja majandus (Kaire Põder, EBS)
4. Haridus ja segregatsioon (Tiit Tammaru, TÜ)
5. Haridus ja tehnoloogia (Birgy Lorenz ja Kaido Kikkas, TalTech)
6. Haridus ja kestlikkus (Bianka Plüschke-Altof, TLÜ ja TÜ; Monika Suškevics, EMÜ)
7. Haridus ja õigussüsteem (Rajar Miller, Pärnu Maakohus)
8. Tulevikustsenaariumid: Eesti aastal 2050 (Eneli Kindsiko, TÜ, Arenguseire keskus).

*Igat peatükki aitab koos hoida peatüki toimetaja. Peatüki artiklites panustava valdkondlikud teadlased ja praktikud. Iga artiklit peegeldab ja loob tuleviku visiooni haridusteadlane või- praktik.

Kokku panustab aruande valmimisse ligi 60 teadlast ja eksperti ligi 20 eri organisatsioonist sh 5 ülikoolist. Eesti inimarengu aruannet 2026 rahastab haridus- ja teadusministeerium, protsessi veab ja aruannet kirjastab Eesti Koostöö Kogu.

AJAKAVA:

2024. aasta

mai 2024: toimetajate ja autorkonnaga kokkulepped, avakommunikatsioon
oktoober 2024: artiklite esimese versiooni valmimine
november 2024: peatoimetaja ja toimetajate tagasiside artiklitele
november 2024: kogu autorkonna kohtumine ja esimese vaheetapi kokkuvõte

2025. aasta

jaanuar 2025: tulemuste tutvustamine EKK nõukogule ja HTM-le
veebruari 2025:  artiklite lõppversioonide valmimine
aprill 2025: haridusteadlaste peegeldused artiklitele
mai 2025: peatükkide sissejuhatuste valmimine
mai 2025- jaanuar 2026 digiEIA teostus (jooksev töö)
juuni – oktoober 2025: peatükkide keeletoimetus
oktoober 2025: koos peatoimetaja sissejuhatusega käsikirja valmimine
oktoober – detsember: kujundus ja tagasiside kujundusele

2026. aasta

veebruar 2026: esitlemine Riigikogus
aprill 2026: inglise keelse digitaalse EIA valmimine

[i] G. Tire et al. (2023). PISA 2022. Eesti 15-aastaste õpilaste teadmised ja oskused matemaatikas, funktsionaalses lugemises ja loodusteadustes. Tallinn: Haridus- ja Noorteamet.

[ii] Põder, K., Veski, A, Lauri, T., Ferraro, S. (2023). Koolide ja koolivõrgu efektiivsus. Tallinn: Arenguseire Keskus. https://arenguseire.ee/raportid/koolide-ja-koolivorgu-efektiivsus/