Valimised: Võitja selgitamise reeglid

Kohtade arv Riigikogus on enam-vähem võrdne erakonnale üle Eesti antud häälte protsendiga – kui erakond saab 15% häältest, saab ta ka ca 15 kohta Riigikogus. Riigikogusse pääsemiseks peab erakond koguma vähemalt 5% valimas käinute hääled. Eestis on 12 valimisringkonda, igaühes vastavalt hääleõiguslike inimeste arvule 5-14 mandaati.Valija annab hääle konkreetsele kandidaadile. Häälte ülekandmist ei toimu. Ringkonnamandaadi puhul pole oluline kandidaadi koht algses valimisnimekirjas, vaid talle antud häälte arv. Ringkondades jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse erakondade vahel arvestades seda, kui palju iga erakonna nimekiri on kokku hääli saanud. Selle, milline kandidaat kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutub, määrab erakond kandidaatide üleriigilise nimekirjaga (nn suletud nimekiri). Valimiste teemal esitati kokku 1559 ettepanekut ja argumenti.

ALATEEMA 5: VÕITJA SELGITAMISE REEGLID

Antud alateema kohta esitati kokku 319 ettepanekut, mis moodustab kõikidest valimiste osas tehtud ettepanekutest 20,5%. Enamjaolt tehti ettepanekuid kompensatsioonimandaatide kaotamise kohta, sealjuures oli kõige populaarsem ettepanek süsteemi asendamine isiklikult enim hääli saanud isikute valituks osutumisega. Samuti esitati ettepanekuid praeguse 5%-lise valimiskünnise langetamise kohta, valituks osutumisel Riigikogus tööle asumise kohustuse ning üksikkandidaadi valituksosutumise tingimuste lihtsustamise kohta.

1.1.      Muuta kandidaatide järjestamise reegleid pärast häälte lugemist (139 ettepanekut ja argumenti)

Antud ettepaneku alla esitati mitmeid üksteisega seotud ettepanekuid, aga peamine soov ning üldine hoiak inimeste poolt oli, et valimisseadus oleks lihtsam, selgem ja kodanikele arusaadavam. Ettepanekutes kasutati väga sageli mõistet „häälte ülekandmine“ (kuigi Eestis häälte ülekandmist ei toimu), mille all mõeldi eelkõige mandaatide jaotamist üleriigilisest nimekirjast erakonna määratud järjestuse alusel. See viitab, et valimissüsteemi ei tunta hästi ja isegi kui tuntakse põhimõtteliselt, kasutatakse mõisteid sageli valesti.

Domineeriv ettepanek: kaotada üleriigilised nimekirjad ja kompensatsioonimandaadid ning jagada kõigi mandaadid ringkondades reastades kandidaadid nende häältesaagi alusel (118 ettepanekut ja argumenti; neist poolt 108, vastu 10).Ettepanekutest tuli kõige selgemalt välja soov, et valituks osutuksid ringkonnas kõige enam hääli saanud kandidaadid ehk kandidaadid reastatakse ümber vastavalt isiklikule häältesaagile sõltumata erakonnast. Näiteks kui ringkonnas on 5 mandaati, siis need saadikukohad saavadki selles ringkonnas kõige enam hääli saanud kandidaadid. Ühe erakonna valimisnimekirjale antud häälte proportsiooni sel juhul enam ei arvestataks nii nagu praegu.

Pooltargumendid (toetushääli 2329):

a)      Lõppeks ära süsteem, kus Riigikokku saavad väiksema häältearvuga kandidaadid ning jäävad välja suurema häältearvuga kandidaadid.

b)      Valimisseadus on lihtsam, ausam ja demokraatlikum: kes saab valimistel rohkem hääli, osutub valituks. Nii pääsevad Riigikokku ka tugevad väikeparteide esindajad ja üksikkandidaadid.

c)      Muudab kandidaadid vastutavaks mitte erakonna nimekirjade koostajate, vaid valijate ees.

d)      Inimesed tahavad, et nende hääl läheks vaid nende valitud kandidaadile.

e)      Hõlbustab üksikkandidaatide ja madala üldtoetusega erakonna populaarse kandidaadi valituks osutumist.

f)       Väheneb häältepüüdjate arv.

Vastuargumendid (vastuhääli 121):

a)     Nii pääseksid Riigikokku ainult tuntud inimesed, aga mõned uued kandidaadid, keda erakond teab ja usaldab, Riigikokku ei pääseks.

b)     Erakonnal peab olema võimalus üleriigilise nimekirja kaudu võimaldada valituksosutumist neile kandidaatidele, keda nad peavad vääriliseks Eesti elu kujundamisel kaasa rääkima.

c)     Süsteem soosib ainult tugevaid üksikkandidaate, aga ei soosi väikesi parteisid.

Ettepanek 2: järjestada kandidaadid üleriigilises nimekirjas vastavalt igaühe häältesaagile. Sisuliselt tähendab see, et kompensatsioonimandaadid säiliksid, kuid muutuks nende jagamise põhimõte – praegusest erakonna määratud nimekirja asemel (nn suletud nimekiri) moodustuks järjestus vastavalt kandidaatide isiklikule häältesaagile (avatud nimekiri)(21 ettepanekut ja argumenti; neist poolt 20, vastu 1).

Pooltargumendid (toetushääli 238):

a)      Poliitika on meeskonnatöö, seetõttu on õigustatud, et ühele erakonnale antud hääled võetakse arvesse (nt kui erakonna esimees saab kolme mandaadi jagu hääli, saavad lisaks esimehele valituks veel kaks antud erakonna liiget).

b)      Kui erakonna nimekirjale antud häälte arvessevõttu ei toimu, jäävad välja väikeparteid, mis küll üheski ringkonnas tulemustega ei hiilga, aga üleriigiliselt on neil arvestatav toetus.

c)      Erakonna nimekirjale antud kõigi häälte arvessevõtt on vajalik proportsionaalsuse põhimõtte säilitamiseks.

Vastuargumendid (vastuhääli 9): inimesed soovivad, et nende hääl läheks vaid konkreetsele isikule, seega pole üldse mõtet üleriigilist nimekirja kasutada ja jagada kõik hääled ringkonnas.

Ettepanek 3: igal Riigikokku mittepääsenud kandidaadil peaks olema õigus ise otsustada, kuidas tema hääli saaks arvestada (10 ettepanekut ja argumenti; neist 6 poolt, 4 vastu). Selle ettepaneku all oli mõeldud ideed, et kui kandidaat enda häältesaagiga Riigikogusse ei pääse, võiks ta ise otsustada, kuidas tema kogutud hääli arvesse võtta. Praeguses süsteemis lähevad need hääled arvesse vastava erakonna valimistulemusse ja kandidaat ise ei saa seda arvestuspõhimõtet muuta.

Pooltargumendid (toetushääli 18): valija on usaldanud oma hääle konkreetsele kandidaadile ja seega on õiglasem, kui see kandidaat ise otsustab, mida antud häältega teha.

Vastuargumendid (vastuhääli 15): juhul, kui selline ettepanek sisse viia, pole ikkagi kindlust, et sellest kasu olek, sest erakonnad mõjutavad oma nimed kandideerinuid. Seega käituvad nad ikkagi nii nagu neile ette öeldakse, mitte valija parimaid huve silmas pidades.

1.2.      Valituks osutumise korral esinduskogus tööle asumise kohustus (41 ettepanekut ja argumenti; neist poolt 40, vastu 1)

Domineeriv ettepanek: kui kandidaat on osutunud valituks, peab ta asuma Riigikogus tööle. Vastasel juhul tuleks sellele kandidaadile antud hääled lugeda kehtetuks ning neid arvesse võtta ei saaks. Sama ettepanekuga haakus ettepanek, et isikud, kes on valitud „kõrgema astme“ (Europarlament, Riigikogu) ametisse, ei tohiks kandideerida „madalama astme“ (KOV) valimistel (13 ettepanekut ja argumenti).

Pooltargumendid (toetushääli 1639):

a)     Lõppeb ära häältemagnetite kasutamine, kes koguvad valimistel palju hääli, ent saadikuks ei lähe ja  erakond saab nendele isikutele antud hääli enda huvides ära kasutada. See ei ole valijate suhtes aus, kui antakse lootust ja korjatakse hääli ning seejärel loobutakse mandaadist.

b)     Saadik, kes ilma mõjuvate põhjusteta loobub kohast Riigikogust, on oma valijatele valetanud.

c)     Valija peab saama valida neid inimesi, kellel on ka tegelikult soov Riigikogus tööle hakata.

Vastuargument (vastuhääli 29): populaarne isik, kes toetab teatud poliitikat, kuid ei soovi ise Riigikogus osaleda, võib anda oma hääled kaasparteilastele selle poliitika elluviimiseks.

 1.3.      Langetada valimiskünnist (38 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv ettepanek: praegust 5%-list valimiskünnist peaks langetama.

Variatsioon:

a)     Valimiskünnis kaotada (13 ettepanekut: toetushääli 117, vastuhääli 44)

b)     Valimiskünnis langetada: 1%-ni (4 ettepanekut: toetushääli 45, vastuhääli 22); 2,5% (2 ettepanekut: toetushääli 7, vastuhääli 5); 3%-ni (3 ettepanekut: toetushääli 86, vastu 12); ühe parlamendi liikmekohani (2 ettepanekut: toetushääli 66, vastuhääli: 21).

Pooltargumendid: väikeparteidel tekivad paremad võimalus Riigikokku pääseda; kahaneb oluliselt kaotsiläinud häälte hulk.

Vastuargument: liiga palju erinevaid erakondi ja üksikkandidaate muudab Riigikogu töö keeruliseks.

1.4.      Lihtsustada üksikkandidaadi valituksosutumise tingimusi (15 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv ettepanek: luua üksikkandidaadile võrdsemad võimalused erakondadega, et lihtsustada üksikkandidaatide pääsemist Riigikokku.

Variatsioon: valimiskünniseks 1% häältest; üksikisik võib kandideerida kõikides valimisringkondades; Riigikogu liikmed valitakse valimisringkondades enim hääli saanud kandidaatide seast pingerea alusel; summeerida üksikkanditaatidele antud hääled kogu riigis (sarnaselt erakondadega) ning üksikkandidaadid saavad Riigikokku kohti arvuliselt võrdsel alusel erakondadega; lõpetada ära nõue minimaalse häälte arvu kohta.

Pooltargumendid (toetushääli 523):

a)     Üksikkandidaadid toovad Riigikokku originaalseid ettepanekuid ja erakondadest sõltumatuid ideid.

b)     Praegune süsteem on ebaloogiline, sest Riigikokku võivad pääseda mõnesaja häälega erakonna liikmed, aga ei pruugi pääseda mõne tuhande häälega üksikkandidaadid.

Vastuargument (vastuhääli 42): riigi juhtimine läheb liiga keeruliseks, kui Riigikokku satuvad paljud erinevate/vastandlike ideedega üksikkandidaadid.

KOKKUVÕTE

Kõige enam tehti ettepanekuid kompensatsioonimandaatide jaotamise lõpetamise kohta. Kõige populaarsem oli üleriigiliste tasandusnimekirjade asendamine lihtsama süsteemiga, kus Riigikokku pääseksid valimisringkonnas enim hääli saanud kandidaadid. Teine ettepanekute grupp puudutas nõuet, et kandidaat peab valituks osutumise korral Riigikogus tööle asuma. Samuti arutleti valimiskünnise langetamise ja üksikkandidaadi Riigikokku pääsemise lihtsustamise üle.