Täna, 12.02.2026 kell 10.00–13.00 toimub Riigikogus Eesti inimarengu aruande 2026 „Haridus ühiskonna peeglis“ olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Riigikogu arutelu saab jälgida otsepildis: https://www.riigikogu.ee/infoallikad/multimeedia/otseulekanded/
Eesti inimarengu aruanne 2026: koolirõõmu taastamiseks on vaja tervislikku lahutamistehet. Eesti haridus on maailmas tunnustatud, kuid süvenev hariduslik ebavõrdsus ohustab meie edulugu, ulatudes kooliseintest kaugemale – tervisesse, tööturule, õigussüsteemi ja peresuhetesse. Paikneme inimarengu indeksis kõrgel kohal, Eesti õpilased on PISA tippsooritajate seas ning meie alusharidus on paljudele riikidele eeskujuks. Ent hariduse eduloo sees on praod, mis ei ole enam juhuslikud. Aruanne toob välja, et vanemate sissetulek on üha enam seotud laste haridustulemustega. Samuti võib kool hariduslikku ebavõrdsust süvendada. Kui koolis on süsteemselt puudu headest aineõpetajatest, ei ole õpikeskkond arendav – sõltumata laste kodusest taustast.
Kool kui kõigi ootuste kogumiskoht. Üks haridusliku ebavõrdsuse põhjuseid peitub selles, et Eesti haridusest on saanud kõigi ootuste kogumiskoht. Kõik teavad, mida kool peaks veel tegema, kuid vähesed julgevad küsida, mida kool ei peaks enam tegema. Tulemuseks on õpilaste vähene õpirõõm, noorte kehv vaimne tervis ning õpetajate ja koolijuhtide kurnatus. Aruande autorite sõnul on vaja õpetajatele anda aega – aega suhete loomiseks õpilastega ja inimeseks olemise kunsti õpetamiseks.
Ebavõrdsuse mõju ei piirdu kooliga. Aruanne toob esile, et haridusliku ebavõrdsuse tagajärjed väljuvad kooliseinte vahelt. Need ilmnevad haiglajärjekordades, politsei statistikas, lähisuhtevägivalla juhtumites ja toimetulekutoetuste registrites. Politsei andmetel on noorte jaoks kõige riskantsem aeg koolipäeviti kella 14–20 vahel – just sel ajal pannakse alaealiste poolt toime enim õigusrikkumisi. See on ühtlasi huvihariduse ajaaken, kuid 16–19-aastastest noortest osaleb huvihariduses vaid veerand.
Teadmisi on – kas me kasutame neid? Viimase kümne aastaga on Eestis hariduse kohta kirjutatud vähemalt 420 000 lehekülge analüüse ja uuringuid. Probleem ei ole selles, et me uurime liiga vähe. Probleem on selles, et me ei kasuta piisavalt seda, mida juba teame.
Aruande järgi on üheks takistuseks jagatud vastutus, mis praktikas muutub sageli jagatud vastutamatuseks. Teadmine on killustunud ministeeriumide, ülikoolide ja uuringufirmade kodulehtedele. Nii tekib paradoks: kordame uuringuid, sest ei tea, et need on juba tehtud. Samuti ei kasuta me hariduses piisavalt e-riigi potentsiaali. Hariduslõhe mõõtmisel tuginetakse endiselt küsitlustele, kuigi vajalikud andmed on registrites olemas.
Eesti inimarengu aruanne 2026 „Haridus ühiskonna peeglis“ koosneb kaheksast peatükist ning selle on koostanud ligi 100 inimest – teadlastest praktikute ja poliitikakujundajateni. Aruande valmimist toetas Haridus- ja Teadusministeerium. Riigikogu arutelu saab jälgida otsepildis: https://www.riigikogu.ee/infoallikad/multimeedia/otseulekanded/. Tutvu aruande põhisõnumite ja järeldustega: https://bit.ly/4rdGIru Aruanne on leitav www.2026.inimareng.ee platvormilt ja trükisena suurematest raamatupoodidest.