Kaheaastase programmi Pension 2050 peamine eesmärk on olnud avaliku arutelu vedamine tuleviku eakusest. Paralleelselt programmiga on Vabariigi Valitsus ette valmistanud pensionireformi, mille rakendumisel kasvab vanaduspensioniiga koos oodatava eluea kasvuga ning suureneb paindlikkus pensioniea ning pensioni suuruse valikul.

Programmi Pension 2050 raames on paralleelselt tõstetud teadlikkust sellest, et edaspidi peame kauem töötama, õppima ning paremini ennast eakapõlveks ette valmistama. Avalikku arutelu on oma panuse andnud nii erinevad vabaühendused (näiteks Kuldliiga, 65B), teadlased, mõttekojad ja teised huvigrupid. Programmi käigus on programmijuht kirjutanud mitu arvamuslugu sellest, miks ja kuidas eakapõlveks valmistuda. Lisaks on ilmunud meediaväljaannetes ajakirjanduslikke käsitlusi uue eakuse rahvakogust, seal pakutud ideedest ning nende edasisest käekäigust.

Pension 2050 programmi esimese tegevusaasta jooksul kogunesid asjatundjad, et fookusgruppides arutleda selle üle, kuidas tõsta vanemaealiste hõivet, nende õppes osalemise määra ning kuidas suurendada isiklikku vastutust pensionivara kogumisel. Fookusgruppide töö tulemused olid sisendiks uue eakuse visiooni koostamisel.

Uue eakuse visioon

Uue eakuse visioon on lühiülevaade sellest, milline võiks vanem iga olla aastal 2050. Lisaks kaugematele eesmärkidele on visioonis  teemade kaupa kirjas, millised takistused ja probleemid on vaja lahendada, et soovitud olukorrani 2050. aastaks või varem jõuda. Ka on visioonis kirjas mõned võimalikud lahendusvariandid. Uue eakuse visioon oli aluseks uue eakuse rahvakogule.

Uue eakuse visiooni koostamise laiem tagamõte oli praeguste olulisemate lahendamistvajavate probleemide kaardistamine ning mõtte suunamine. Uue eakuse visioon toetab valitsuse pensionireformi, näidates seejuures ära, et kõigest riikliku pensionisüsteemi täiendamisega ei saa tagada kõikidele eakatele tegusamat vanaduspõlve. Selleks tuleb ette võtta reforme ka teistes valdkondades. Uue eakuse visioon oli küll heaks alusmaterjaliks uue eakuse rahvakogu läbiviimisel, kuid seda saab ja tasub edaspidi pensionireformi toetamiseks kasutada. Arusaam, et pensionisüsteemi reform ei tõsta ka edaspidi pensionäride sissetulekuid, ei ole tänaseks veel piisavalt juurdunud.

Uue eakuse visiooni mõned probleemteemad, näiteks vähene rahatarkus või see, kuidas riik peaks üha kasvavast oodatavast elueast tingitud ühiskondlikke muutusi juhtima, vajavad ka edaspidi suuremat tähelepanu. Nimetatud teemadel esitati uue eakuse rahvakogule liiga vähe ideid.

Uue eakuse rahvakogu

Uue eakuse rahvakogu oli uue eakuse visiooni ja selle ideede populariseerimiseks loodud platvorm. Rahvakogu eesmärk oli koguda ideid, mida võimaldavat saaks riik teha selleks, et vanem iga aastal 2050 oleks tegusam ja õnnelikum kui täna. Uue eakuse visiooni neljal teemal – kindlustatus, eneseteostus, tervis ja muutustega kohanemine – kogunes Eesti inimestelt 80 ideed. Laekunud ideede rakendatavust hindas ligikaudu 20 eksperti ja teemaseminaridel ka huvilised ja ideede autorid ise. Nende analüüside ja arutelude tulemusena selgus, et esitatud ideedest olid riiklikult lahendatavad ning võimalike positiivsete mõjudega 26 ettepanekut. Need 26 ettepanekut kogusid ja koguvad siiani rahvaalgatus.ee osalusveebis toetusallkirju. Kaks ettepanekut – hoolduskindlustuse loomine ja kohustusliku kogumispensioni väljamaksete paindlikum süsteem – kogusid 2017. aasta lõpuks nii palju allkirju, et neid arutatakse Riigikogus.

Kuigi rahvakogu ideedest on parlamenti jõudnud vaid osa, siis on uue eakuse rahvakogu suurimaks väärtuseks hoopis rahvakogu kui koosloomemeetodi taaselustamine, uue eakuse ettepanekute sidumine parlamendile läkitatavate kollektiivsete pöördumistega ning Riigikogu tihedam sidumine osalusdemokraatia protsessiga.

Uue eakuse rahvakogu õnnestumisele on 2017. aasta lõpus vara hinnangut anda, kuid uue eakuse rahvakogu seminaril (16. novembril 2017) kokku võetu kohaselt on tähtsaim:

• rahva teadlikkuse tõus ja suur ideede hulk;
• laekunud ideede kohta koostatud lühikesed mõjuhinnangud, mis on avalikud ja mida saavad kõik huvilised edaspidi kasutada;
• rahvakogu tugev seotus visiooniga – ideed ei jää õhku rippuma;
• katsetuskultuuri levik;
• jätkuvad arutelud parlamendis.

Loe ja vaata uue eakuse rahvakogu protsessist põhjalikumalt Rahvakogu kodulehel siit.

Tulevik

Pension 2050 programm on lõppenud. Selle tegelikud tulemused avalduvad aastate jooksul. Küll aga on oluline, et programmi ühe osa ehk uue eakuse rahvakogu vaim ja ideed elaksid edasi. Selleks jälgib Eesti Koostöö Kogu koos partneritega (kelle hulgas ka sotsiaalministeeriumi juures tegutsev vanemaealiste poliitika komisjon) uue eakuse rahvakogu raames kogutud ideedele allkirjade kogunemist ning juba 1000 allkirja kokku saanud ideede menetlust Riigikogus. Kuna uue eakuse rahvakogu on üles ehitatud rahvaalgatus.ee platvormile, siis aitab uue eakuse rahvakogu kaasa ka rahvaalgatuse kui poliitikakujundamise viisi levikule.

Pension 2050 ja uue eakuse rahvakogu raames kaasatud eksperdid:

1. Tiina Tambaum
2. Monika Haukanõmm
3. Anu Olvik
4. Jaano Vink
5. Leonore Riitsalu
6. Mart Vain
7. Siiri Tõniste
8. Agne Nettan-Sepp
9. Gerli Paat-Ahi
10. Angelika Sarapuu
11. Ülla-Karin Nurm
12. Mart Jesse
13. Maria Filina-Kossatšova
14. Kristi Ploom
15. Magnus Piirits
16. Raina Loom,
17. Andres Levald
18. Elo Kiivet
19. Toomas Paaver
20. Liisi Uder
21. Teele Pehk