Tudengitööde konkurss 2027: „Demokraatia vastupidavus ja kohanemisvõime suurte muutustega”

Toetus on mõeldud eeskätt kraaditööde autoritele, kes planeerivad lõpetada 2026. aastal. Oodatud on ka põnevad ainetööd.

Kandideerima ootame peamiselt magistrante ja doktorante, kes õpivad riigiteadusi, õigusteadust, majandust, ajalugu, meediat ja kommunikatsiooni või teisi seotud erialasid ning tunnevad huvi demokraatia uuenduste vastu.

Antakse välja kuni kaks stipendiumi summas 1000 eurot, millest esimene osa makstakse välja kavandi esitamisel ning teine osa pärast töö edukat kaitsmist.

• elulookirjeldus
• juba valminud töö või selle kavand
• ajakava
• juhendaja soovituskiri

Täida taotlusvorm hiljemalt 29.01.2027 kell 12.00.

Küsimuste korral kirjuta maarjaleena@kogu.ee.

1. Demokraatia uuenduste peavoolustamine: jätkusuutlikkus ja institutsionaliseerimine:

• Miks jäävad paljud demokraatia uuendused (kaasavad eelarved, rahvakogud, osalusplatvormid) lühiajaliseks projektiks ega juurdu püsivaks praktikaks?
• Võrdlev vaade: millised riigid/omavalitsused on suutnud demokraatia uuendusi edukalt institutsionaliseerida ja mida saab sellest õppida?
• Kuidas rahvaalgatuste mõjul käivitunud protsessid (menetlemine, avalik diskussioon, positsioonide võtmine) mõjutavad poliitika legitiimsust ja poliitilise kapitali kogunemist?
• Kuidas hinnata rahvaalgatuste ja/või osalusplatvormide mõju ning edukust?

2. Valeinfo ja usalduse haldamine osalusplatvormidel 

• Milliseid meetmeid (faktikontroll, modereerimine, läbipaistvuse nõuded) saaks kasutada osalusplatvormidel, et piirata valeinfo levikut ning tõsta osaluse kvaliteeti?
• Kuidas kollektiivsete pöördumiste kasutamine mõjutab inimeste usaldust riigi vastu ja aktiivsust ühiskonnaelus olulistel teemadel kaasa rääkida?
• Milline vastutusjaotus (platvorm, riik, ajakirjandus, eksperdid, kodanikud) toetab kõige paremini avalikkuse usaldust kollektiivsete pöördumiste vastu?

3. Osalusplatvormide roll sotsiaalmeedia, uudismeedia ja rahvusringhäälingu kõrval

• Analüüsida pöördumiste meediakajastust ja Riigikogu ning kohalike omavalitsuste liikmete hoiakuid rahvaalgatuse suhtes.
• Uurida, kuidas digiplatvorm suurendab pöördumiste menetlemise läbipaistvust.
• Kas ja millistel tingimustel saab osalusplatvorme käsitleda digitaalsete “kolmandate kohtadena” Oldenburgi mõistes?

4. Noorte digidemokraatia pädevused: kriitilisest infohindamisest teadliku osaluseni

• Milliseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid vajavad noored demokraatias osalemiseks olukorras, kus ühiskondlikku ja poliitilist infovoogu kujundavad sotsiaalmeedia algoritmid ja tehisaru?
• Kuidas kujundavad praktilised osaluskogemused koolis, noorsootöös ja kohalikul tasandil noorte digidemokraatia pädevusi ja osalusvalmidust (nt kooli kaasav eelarve, õpilasesinduse või noortevolikogu töös osalemine, veebipõhised arutelud)?
• Kas digitaalsed osalusvahendid vähendavad või süvendavad noortevahelisi osaluslõhesid? Kuidas saavad kool ja noorsootöö toetada erineva digipädevuse ja taustaga noorte võrdset osalust?