Rahvaalgatus.ee mõju
Rahvaalgatus.ee statistika tõestab, et Eesti elanikud kasutavad kollektiivse pöördumise õigust aktiivselt ka valimistevahelisel ajal. 2023. aastal oli rahvaalgatus.ee platvormil antud digiallkirju rohkem, kui oli Riigikogu e-valmistel hääletajaid!
Algatuste mõju uurimine on eriti oluline praegusel ajal, mil ühiskonnas otsitakse uusi viise kodanike kaasamiseks ja demokraatliku dialoogi tugevdamiseks. See osalusvorm võib ehitada ühiskonnagruppide vahele silla, võimaldades ka neil, kes traditsioonilistes poliitilistes protsessides end mugavalt ei tunne, oma häält kuuldavaks teha.
Rahvaalgatus.ee
Eesti Koostöö Kogu viis juba kolmandat aastat järjest läbi rahvaalgatuste teemalise omnibuss-uuringu.
2026. aasta juunis läbi viidud rahvaalgatuste teemaline omnibuss-uuring (Turu-uuringute AS) näitab, et algatuste kaudu poliitikas kaasa rääkimine on võrreldes eelmise aastaga veelgi kasvanud ning ligi pooled inimesed (49,4%) ootavad kriisi ajel hoogu koguvate algatuste juures platvormilt aktiivsemat rolli usaldusväärse info vahendamisel.
Turu-uuringud 2026
2026. aasta juunis Turu-uuringud AS poolt läbi viidud rahvaalgatuste teemaline küsitlusuuring (omnibuss, n=1009) näitab, et algatuste kaudu poliitikas kaasa rääkimine on võrreldes eelmise aastaga veelgi kasvanud ning ligi pooled inimesed (49,4%) ootavad kriisi ajel hoogu koguvate algatuste juures platvormilt aktiivsemat rolli usaldusväärse info vahendamisel.
87% vastanutest ootab, et populaarsust koguva rahvaalgatuse valeväited saaksid avaliku selgituse (vt joonis 1).
See ei tähenda sisu eemaldamist ega algatuse keelamist, vaid viitamist usaldusväärsele ekspertarvamusele. Kõige rohkem usaldatakse selgitaja rollis platvormi ennast (38,9%) ning eksperte ja teadlasi (29,2%), ajakirjanikke usaldab selgitajana vaid 6,9% vastanutest (vt joonis 2). See lisab Rahvaalgatus.ee-le uue ootuse: platvorm ise ja tema kaasatud asjatundjad on need, kelle poole inimesed valeinfo selgitamisel kõige enam pöörduksid.
Pea pool vastanutest (49,4%) eelistab, et ametlik kriisiinfo oleks Rahvaalgatus.ee platvormil selgelt nähtav (vt joonis 3).
Ajal, mil kriisid muutuvad üha reaalsemaks ja valeinfo levib kiiresti, näitab uuring: inimesed ootavad Rahvaalgatus.ee platvormilt usaldusväärse teabe vahendamist. Kui äkiliste kriisiolukordade puhul on kasutajate suunamine kriis.ee lehele selge ja ühemõtteline lahendus, siis valeinfoga tegelemine laiemalt on palju keerulisem ja mitmetahulisem kodanikuhariduse küsimus.
Eraldi paistab silma, et 18–24-aastased on kõige avatumad ametliku kriisiinfo näitamisele algatuste juures, nõnda arvab 67,5% (üli)õpilastest ja 60,2% noorimast vanuserühmast. See teeb Rahvaalgatus.ee-st potentsiaalse lisakanali, mille kaudu saab kriisiolukorras kriisiinfot erinevate sihtrühmadeni viia.
Viimase 12 kuu jooksul on 22,5% eestimaalastest allkirjastanud vähemalt ühe rahvaalgatuse (vt joonis 4).
Aasta varem oli see näitaja 15,1%, mis tähendab, et osalusaktiivsus rahvaalgatustes kasvab. Kasvanud on ka nende osakaal, kes on ise olnud algataja või kaasaaitaja rollis: 13,7% (2025: 10,4%). Osalejate ring laieneb tõenäoliselt ka edaspidi: 56 % neist, kes pole veel allkirjastanud, on valmis seda tegema, kui tekib neile kordaminev teema.
42,3% kõigist vastanutest usaldab rahvaalgatuse platvormi sõltumatust.
Esmakordselt mõõdeti uuringus ka usaldust Rahvaalgatus.ee poliitilise sõltumatuse vastu: 42,3% kõigist vastanutest usaldab platvormi sõltumatust ja 28,0% ei usalda; ülejäänud 29,7% pole veel seisukohta kujundanud. Usaldus kasvab koos haridustasemega: kõrgharidusega vastajatest usaldab platvormi sõltumatust 52,7% (ei usalda 23,7%), samas kui madalama haridustasemega vastajate seas jagunevad usaldajad ja umbusklikud peaaegu võrdselt (33,5% vs 33,8%). See viitab olulisele kasvuruumile. Mida paremini platvormi toimimist ja põhimõtteid mõistetakse, seda enam saab usaldus kasvada.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu 2025
(Foto autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
20. novembril 2025 arutas Riigikogu olulise tähtsusega riikliku küsimusena kodanikuühiskonna arengut, demokraatia olukorda ning kollektiivsete pöördumiste rolli. Eesti Koostöö Kogu nõukogu aseesimees Külli Taro andis oma ettekandes ülevaate osalusportaalist Rahvaalgatus.ee.
Arutelul esinesid ettekandega siseminister Igor Taro, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi võrdleva poliitika professor Mari-Liis Jakobson ning Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadmussiirde juht, avaliku halduse ekspert ja Eesti Koostöö Kogu nõukogu aseesimees Külli Taro. Põhiseaduskomisjoni algatatud arutelu võttis täiskogus kokku komisjoni esimees Ando Kiviberg.
Siseminister Igor Taro nentis, et kuigi Eesti kodanikuühiskond on viimase paarikümne aasta jooksul teinud hüppelise arengu – Eestis tegutseb tuhandeid vabaühendusi ning ligi pool Eesti elanikest on panustanud mingilgi viisil vabatahtlikuna ühiskondlikku heaolusse, ei ole inimesed alati teadlikud oma osalusvõimalustest või ei tunne, et neil oleks reaalne mõju avalikus elus.
“Rahvaalgatus.ee on eriline platvorm, sest toob ühte turvalisse digitaalsesse ruumi kokku väga erinevad poliitilised vaated, marginaliseeritud ja väljajäetud hääled, huvigrupid, professionaalse huvikaitse esindajad, aktivistid, rohujuure tasandi eestkõnelejaid, aga ka lihtsalt kaasamõtlejaid.” – Külli Taro, Eesti Koostöö Kogu nõukogu aseesimees
Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg kinnitas oma sõnavõtus, et rahvaalgatus ja kollektiivne pöördumine on demokraatliku ühiskonna loomulikud tööriistad.
„Rahvaalgatuse süsteemi tugevdamine, Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni uuendamine ja kodanikuühiskonna toetusrühma taasloomine on kolm praktilist sammu, mis aitaksid kasvatada usaldust ja vähendada polariseerumist ning toetada seda demokraatia küpsemist, mille poole me kõik püüdleme.“ – Ando Kiviberg, põhiseaduskomisjoni esimees.
Külli Taro lõpetas enda ettekande konkreetse sõnumiga: “/../üksnes digitaalsete kanalite kasutuselevõtmine ei vii automaatselt parema kodanikuühiskonnani. E-osaluse kanalitele on pandud ülemäära suuri ootuseid, justkui suudaks need lahendada kõiki osalusdemokraatia kitsaskohti. Nii ei asenda ka rahvaalgatus.ee platvorm ühtegi sisulist arutelu Riigikogus, valitsuse laua taga või kohalikes omavalitsustes.”
(Foto autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Uuringud
Turu-uuringud 2025
- juunis viis rahvaalgatus.ee läbi küsitlusuuringu (omnibuss,n=1010*), kus selgus, et läbi rahvaalgatuste on kuulda iga kuuenda täiskasvanu hääl.
- Viimase 12 kuu jooksul on 15% eestimaalastest allkirjastanud rahvaalgatusi. See tähendab, et iga kuues täiskasvanu on leidnud südamelähedase teema, mida oma digiallkirjaga toetada.
- Uuringus tõdesid 45% eestimaalastest, et rahvaalgatused on nende jaoks võimalus kaasa rääkida poliitikas. Samas kui 43% eestimaalastest pole sel aastal aktiivselt osalenud, ent oleksid valmis seda tegema kui oleks neid rohkem puudutav küsimus.
Rahvaalgatuste tõsiselt võtmine suurendab 70% eestimaalaste silmis poliitiku usaldusväärsust.
Rahvaalgatused pakuvad poliitikutele “madala riski, kõrge kasu” strateegiat. Seda kinnitab asjaolu, et vaid 3,6% inimestest arvab, et rahvaalgatuste toetamine kahjustab poliitiku mainet.
- 70% vastanutest kinnitab: rahvaalgatuste sisuline menetlemine suurendab poliitiku usaldusväärsust nende silmis.
Ajal, mil institutsioonide vastu usaldus langeb ja demokraatia seisab väljakutsete ees, pakuvad rahvaalgatused konkreetse võimaluse parandada dialoogi ning tugevdada poliitilist usaldust ja osalust.
Mis teeb rahvaalgatus.ee inimeste silmis vajalikuks?
Kui küsisime rahvaalgatus.ee platvormi olulisuse kohta, siis 41% vastajatest peab kõige tähtsamaks võimalust esitada selle kaudu algatusi otse Riigikogule või kohalikule omavalitsusele, sama palju (41%) hindavad võimalust rääkida kaasa ühiskonnaelus. 38% näeb peamise väärtusena võimalust toetada endale olulisi teemasid ning 25% usub, et rahvaalgatuste kaudu saab tegelikult mõjutada riigi otsuseid.
Märkimisväärne on ka see, et 10% eestimaalastest on olnud rahvaalgatustes aktiivsemalt kaasatud:
- algataja rollis (1%)
- või aidanud kaasa muul viisil (9%)
Need aktiivsed toetajad on panustanud mitmeti:
- 37% on jaganud infot sotsiaalmeedias
- 34% on annetanud raha
- 24% on avaldanud avalikult arvamust
- 18% on kogunud allkirju paberkandjal.
See näitab, et on olemas pühendunud kodanike rühm, kes lisaks allkirja andmisele on valmis mitmekülgselt algatuse edusse panustama.
Rahvaalgatused kui poliitiline kapital
Hea meel on näha, et poliitikud aina enam teadvustavad rahvaalgatuste tähendust ja mõju nende poliitilisele kapitalile. See aitab muuta lähenemist kollektiivsete pöördumiste menetlemisele ning suurendab tundlikkust teemade suhtes, mis erinevaid elanikkonnarühmi puudutavad.
Turu-uuringud 2024
2023. novembris viis rahvaalgatus.ee läbi küsitlusuuringu (omnibuss, n=1010*), kus selgus, et rahvaalgatused saavad Eestis üha populaarsemaks.
Veidi üle veerandi ehk ligikaudu 270 000 täisealist Eesti püsielanikku on juba rahvaalgatus.ee kaudu kaasa rääkinud. Seejuures 61% täisealistest Eesti elanikest – ligikaudu 610 000 inimest – on juba allkirjastanud või plaanib tulevikus rahvaalgatusi toetada. Need arvud näitavad, et rahvaalgatus.ee on saamas üha tuntumaks demokraatliku osaluse vahendiks.
Eriti aktiivsed on noored vanuses 18–24, kõrgharidusega inimesed ning juhid ja ettevõtjad. Vanemaealised ja madalama haridustasemega inimesed on seni jäänud passiivsemaks. Aktiivsemalt lüüakse kaasa Tallinnas ja Lõuna-Eestis, Kirde-Eestis vähem.
Noorte tähelepanuväärselt aktiivset osalust kinnitab ka algatuste allkirjade sotsiodemograafiline profiil (vt joonis 2). Võrdlus Soome sarnaste uuringutega näitab, et noortele on rahvaalgatused saanud sama loomulikuks poliitilise osalemise vormiks nagu teisedki demokraatliku kaasamise instrumendid (M. Jäske, lk 122). See trend võib ennustada rahvaalgatuste veelgi suuremat rolli tulevikus.
Esimene võrdlev raport kollektiivsete pöördumiste õiguse rakendamisest Soomes ja Eestis ilmus 2024. aastal koostöös Soome innovatsioonifondi Sitraga.
Võrdlusuuringu tulemused
- Platvormi kümne tööaasta jooksul on peaaegu kõigi Riigikogu komisjonide töölauale jõudnud vähemalt üks kollektiivne pöördumine.
- Enim pöördumisi on esitatud Riigikogu sotsiaalkomisjonile.
- Kuigi algatused ei vii sageli seadusemuudatuseni, on nende kaudne poliitiline mõju suur.
Rahvaalgatuste kaudne mõju
- Valitsuse ja Riigikogu päevakorra seadmine
- Avaliku arutelu kujundamine
- Rohkemate ühiskonnarühmade kaasamine
- Usaldus demokraatia vastu ja rahulolu sellega
- Läbipaistvam parlamendi töö
Hea näide algatuse mõjust oli koolivõrgu reformile järgnenud kollektiivsete pöördumiste laine ning ettepanekute tulemusena saavutatud muudatused.
Koolivõrgu reform: pöördumiste ühisjõud
- 2023. aastal järgnes paljude Eesti omavalitsuste koolivõrgu ümberkorraldamise plaanile rahvaalagatus.ee veebilehel kollektiivsete pöördumiste laine.
- Algatustega protestisid inimesed kohalike koolide, vallamajade ja raamatukogude sulgemisotsuste vastu.
- Enamik kohalikele omavalitsustele suunatud algatusest jäeti ootele või lükati tagasi. Selle tulemusena koostasid maapiirkondade ja maakoolide kogukonnad 2023. aprillis laiema ulatusega üleriigilise pöördumise.
- Pöördumine jõudis Riigikokku, kus seda arutati olulise tähtsusega riikliku küsimusena.
- Pöördumise tulemusena töötas Haridusministeerium välja toetusmeetme valdadele, kes tahavad elurajoonide läheduses säilitada kuueklassilised algkoolid.
Eesti Koostöö Kogu tegevus- ja mõjuaruandes on uuritud kollektiivsete pöördumiste ja rahvaalgatus.ee mõju.
- Algatuste mõju saab vaadata ühe kollektiivse pöördumise lõikes või analüüsida kollektiivsete pöördumiste õiguse mõju tervikuna ning digitaristu rolli selles.
Algatused rahvaalgatus.ee platvormil jagunevad:
- Professionaalne huvikaitse
- Digitaalsed protestid
- (umb) usaldusavaldused
- Välja jäetud ja marginaliseeritud hääled
- Rohujuuretasandi kodanikualgatus
- Praktika näitab, et kui inimesi otsuste tegemisse ei kaasata, tekivad konfliktid ja hakatakse koostama kollektiivseid pöördumisi.
- Kollektiivsete pöördumiste õiguse laiem mõju ilmneb suuremas usalduses valitsejate vastu, avalikkuse teadlikkuse paranemises ning huvikaitsjate ja rahvaesindajate sisukamas dialoogis.
- Avaandmed mõjutavad ka Riigikogu komisjonide tööd ja üldsust laiemalt. Tänu avaandmetele saab üldsus vahetult jälgida pöördumiste käekäiku, vastuskirjad on muutunud lugejasõbralikmaks ja mugavamalt kättesaadavaks.
Uudiseid
Vaata arhiivi >
Pane tähele!