DELFI
Täna, kolmapäeval esitleb Eesti Koostöö Kogu poliitikadokumenti „Riigipidamise kava“, kus üks ettepanekutest on valitsuse juurde IT-koordinaatori positsiooni loomine.
Koostöökogu juhi Olari Koppeli sõnul on infotehnoloogia olulise tähtsusega üleriigilise koordineerimise valdkond, mis on täna üheselt ja selgelt vastutajaga katmata.
„IT-valdkond on valdavalt erinevate ministeeriumide vastutusalades, mistõttu tegelik vastutus on hajutatud ning puudub tugevate koordineerimishoobadega juht,“ osutab Koppel probleemile.
Samal ajal on Eestil Koppeli sõnutsi selgelt ambitsioon olla valdkonna liidriks Euroopa Liidus – meie riigist on Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresident, valdkonna ettevõtted on maailmas silma paistnud, oleme laialt propageerinud oma e-riigi lahendusi, ent paljud uued lahendused on jäänud toppama. “Kõige selle koordineerimiseks ja selge vastutuse määratlemiseks on vaja näiteks riigikantseleisse kõrgel tasandil liidrit ning dialoogipartnerit huvigruppidele,“ lisas Koppel.
Lisaks IT-koordinaatori leidmisele käib kogu välja ka idee, et riigiasjade ja kohaliku elu korraldamise viis vajab Eestis kahaneva rahvaarvu ja madala rahvastikutiheduse tõttu värsket vaadet.
Esitletava poliitikadokumendi ühe autori Külli Taro sõnul on huvirühmade osalemine riigivalitsemises pragu sageli näiline ning tegelikud otsused esitatud arvamusi arvesse ei võta.
„Eesti on 23 taasiseseisvumisaasta järel piisavalt küps riik selleks, et asendada formaalne „kaasamine“ huvirühmade sisulise osalemisega Eesti elu kujundamisel. Näiteks on võimalik kasutada rahvakogu kogemusi kogu ühiskonda mõjutavate seaduste ettevalmistamisel või põimida esindusdemokraatia mudelisse osalusdemokraatia komponente. Meie hinnangul tuleks julgemini kasutada nii riigi kui kohaliku elu oluliste küsimuste lahendamisel ka rahvaküsitlusi ja –hääletusi,“ selgitas Taro.