Sirp
Eesti pakkus välja riigipidamise ehk sisuliselt riigi reformimise kava. Valimised küll lähenevad tuule kiirusel ning eks riigipidamise kava koostajad loodavad kindlasti aktiivset kaasamõtlemist erakondadelt, kuid kuna koostöökogu ettepanekud peavad silmas riigi kestlikkust pikemas perspektiivis, siis väärivad need kindlasti tähelepanu ja laiemat arutelu.
Ettepanekud on tehtud Eesti demograafilist olukorda silmas pidades; see ei muutu, tööealine elanikkond
väheneb pidevalt ja jääb vähenema. Seejuures töötab iga viies tööealine eestlane avalikus sektoris ning riigi palgal olijate arv peaks aasta-aastalt vähenema proportsionaalselt tööealise elanikkonna arvukuse kahanemisega.
Siiani ärahoitud haldusreformi osas pakutakse välja, et kohalike omavalitsuste puhul peaks mahtudele ja miinimumidele keskendumise asemel rääkima funktsioonidest, mida üks omavalitsus peaks suutma, diferentseerima ja vaatama väiksemaid lahus
suurematest ning ehk võiks ka mõelda, millised KOVide õlule pandud funktsioonid riik võiks üle võtta.
Palju räägitud ja naljanumbriks tehtud „kaasamise” asemel tuleks juba enne eelnõu valmimist huvirühmad ka sisuliselt kaasata.
Ning lõpuks ettepanekud riigikogu töö ümberkorraldamise osas, nii et nn riigikogu lihtliikmed saaksid senist ametit jätkata ja suurem koormus asetataks kolmandikule riigikogust, juhatusse ja komisjonidesse
kuulujatele – väärt mõte, mis võimaldaks riigikogu liikmeks pürgida ka erialaselt kõrgelt tunnustatud ja hinnatud tööinimestel.
Muidugi on koostöökogul ettepanekuid rohkemgi: luua IT-ministri ametikoht, kaotada maavalitsused jne. Eesmärk polegi kõiki neid ette lugeda, vaid loota, et suudab käivitada võimalikult laiapõhjalise debati selle üle, milline üks väärt riik olema peaks ja millistele väärtustele tuginema.
Artikkel Sirbi veebilehel.