Täna esitletava Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Raivo Vetiku arvates tuleks kinnijooksnud ühiskonda muuta võrgustike loomise ja kaasamise kaudu.
KUMU-s esitletakse täna sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu tellitud Eesti inimarengu aruannet, mis kannab alapealkirja “Lõksudest välja?” Tänavune aruanne analüüsib Eesti viimase kümnendi arengut kümme aastat tagasi valminud arengukavas “Säästev Eesti 21” seatud sihtide järgi.
Raivo Vetiku sõnul võib Eesti arengut iseloomustada kinnijooksmisena, sest 180 riigi seas on Eesti olnud juba aastaid 33. kohal. Vetiku kinnitusel liigub Eesti teiste postkommunistlike riikidega ühes rütmis ning Eesti pole suutnud end ettepoole rebida. Selle põhjuseks on autorite hinnangul ühelt poolt sotsiaalse süsteemi toimimise loogika ning teisalt poliitilised otsused, mis ei luba majanduses ja sotsiaalsfääris piisavalt suuri muutusi läbi viia.
Aruande autorite analüüsi järgi on on sotsiaalse tõrjutuse määr Eestis 25 protsenti.
“Selle aruande puhul on olulisem sisuline analüüs, mitte niivõrd koht,” rääkis Raivo Vetik “Terevisioonis”.
Vetik selgitas, et inimarenguindeks koosneb kolmest komponendist: oodatav eluiga sünnihetkel, koolis käidud aastate arv ja SKP elaniku kohta võrdlevates hindades. Neist esimesed kaks näitajat on väga staatilised.
Aruande alapealkiri on “Lõksudest välja?”. Vetik selgitas, et kui ta hakkas peatoimetajana saabunud artikleid lugema, märkas ta, et üheks kõige enam kasutatavaks sõnaks oli “lõks”.
“Kui me võtame Eesti majanduse tervikuna, siis vastav artikkel rääkis keskmise palga lõksust, kui me võtame venekeelse elanikkonna, siis räägiti klaaslaest ja on veel kümneid erinevaid lõksu variante. Siis tekkiski mõte, et see ei saa olla juhuslik,” rääkis Vetik.
Sotsiaalne lõks on Vetiku sõnul süsteem – ühiskond, organisatsioonid, nad koosnevad erinevatest domineerija ja domineeritavast positsioonidest ja lõksu metafoor viitab sellele, et nendes positsioonides mobiilsus on raskendatud.
“Sa võid teha nii palju pingutusi, kui sa tahad, aga tegelikult selles süsteemis sa midagi eriti ära teha ei saa,” rõhutas saatekülaline.
Vetik tõi näiteks kõrghariduslõksu, mille puhul maakohtades pole kõrgharidusega inimestel eriti midagi peale hakata ja nad peavad keskustesse liikuma.
Eksperdid annavad inimarengu aruandes ka nõu. Vetik märkis, et lõksud tekivad nii indiviidist endast kui ka süsteemi toimimisest. Üks peatükk on pühendatud poliitika kujundamisele ja üks keskne märksõna on seal “võrgustik”. Eksperdid leiavad, et ülalt-alla käsusüsteemiga poliitika kujundamine pole efektiivne ning uut tüüpi ühiskonnas tuleks pigem rakendada kaasamist.