Koostöö Kogu lähtus 2015. aasta tegevuses oma põhikirjast ja iga kolme aasta tagant Koostöö Kogu koostöövõrgustikku kuuluvate organisatsioonide poolt uuendatavast programmilisest alusdokumendist, Hartast. 2014. aastal vastu võetud Harta seadis kolm tegevussuunda: uuenev avalik haldus, demokraatia tervis ja sisuline sotsiaalpartnerlus.
2015. aasta olulisimad teetähised olid kevadel ilmunud järjekordne inimarengu aruanne pealkirjaga „Lõksudest välja?“, mis hindas kümnendi eest Eestile püstitatud eesmärke arengukavas Säästev Eesti 21; Riigipidamise kava jõuline teavitustegevus Riigikogu valimiste eel ja järel ning kolmeaastase programmi kokkutõmbamine; ettevalmistused kollektiivsete pöördumiste veebikeskkonna ülespanekuks ning pensionisüsteemiga tegelemise ümberprogrammeerimine aasta lõpus.
Riigipidamise kava
Alates 2013. aastast ellu viidud Riigipidamise programmis kujunes 2015. aasta kavandatult rakendusaastaks. Analüüsid ja ettepanekud Eestile sobiva lihtsa, loogilise ja jõukohase riigi ja omavalitsuste töökorralduse jaoks said tehtud 2014. aasta lõpuks (Riigipidamise kava terviktekst, Riigipidamise film). 2015. aastal jätkus tehtud töö tutvustamine erinevatel üritustel ja meedias ning ekspertarvamuste kaudu eelnõudele ja muudele algatustele (vaata seotud ürituste kohta rohkem siit). Eesti Koostöö Kogu programmijuht Külli Taro osales haldusreformi ekspertkomisjoni ja haldusvõimekuse komisjoni töös. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse reform kujunes märtsikuuks üheks peamiseks parlamendivalimiste debatiteemaks. Koalitsioonileppesse maandusid mitmed avaliku sektori reformiga seotud lubadused.
Hinnangut olukorrale 2015. aasta lõpuks tutvustas Külli Taro programmi kokkuvõtval avalikul seminaril „Riigipidamisest sotsiaalreformideni“ jaanuaris 2016.
Eesti inimarengu aruanne 2014/2015 „Lõksudest välja?“
2015. aasta kevadel valmis järjekordne aruanne pealkirjaga „Lõksudest välja?“, mis otsib muu hulgas vastuseid küsimustele, kas kümnendi eest teadlaste poolt Eestile seatud sihid on õiged ja saavutatavad ka praegu, kas strateegia “Säästev Eesti 21” on täitnud oma eesmärgi, ning kas ja kuidas tuleks seda strateegiat kümnendi võrra targematena rakendada. Aruande „Lõksudest välja?“ esitlus toimus 29. mail KUMUs, esitlusel pidasid ettekandeid aruande toimetajad ning toimus arutelu. Esitlusest tegi veebipõhise otseülekande portaal postimees.ee, aruannet tutvustati põhjalikult kõigis tähtsamates ajalehtedes, tele- ja raadiojaamades.
Oktoobris algasid ettevalmistused 2017. aasta kevadel ilmuva aruande jaoks – Koostöö Kogu nõukogu pakkus fookuseks üleilmse eestluse ning Koostöö Kogu tegevbüroo viis novembris ja detsembris läbi kutsutud konkursi selleteemaliste kavandite ja peatoimetaja leidmiseks.
Rahvaalgatusveebi ettevalmistused
2013. aastal toimunud ja Koostöö Kogu kaaskorraldatud Rahvakogu protsessi üheks tulemuseks oli kollektiivsete pöördumiste esitamise õigus Riigikogule, mis võeti vastu aprillis 2014. Koostöö Kogu võttis vastutuse seada kollektiivsete pöördumiste koostamiseks ja esitamiseks mugav veebikeskkond, mida pannakse üles koostöös Riigikogu Kantseleiga ja Riigikantseleiga (sest kohustus on ka avatud valitsemise partnerluse tegevuskavas 2014-2016).
2015. aasta I pooles valmis veebikeskkonna lähteülesanne, mille koostas strateegiline disainer Jannus Jaska. Aasta II pooles valmistati ette veebikeskkonna ülespanekut: novembris kutsus Koostöö Kogu koos Riigikogu Kantseleiga pakkuma tulevasele veebile sobiv nimi (selleks sai Rahvakogu eestvedajate ja Riigikogu Kantselei valikul rahvaalgatus.ee), Koostöö Kogu juhataja esitles tulevast keskkonda mitmetel üritustel. Taustal käis aktiivne töö sihtasutuse Teeme Ära poolt loodud ja argumenteeriva demokraatia loogikast lähtuva vabavaralise keskkonnaga CitizenOS.com, mis saab rahvaalgatusveebi mootoriks. Seega tekib rahvaalgatusveeb olemasoleva portaali peale, mis aitab teiste kasude kõrval ka kulusid kokku hoida.
Rahvaalgatusveeb valmib veebruari lõpus 2016, märtsis algab laiaulatuslik teavituskampaania.
Sotsiaalpartnerlus
2014. aastal käivitunud töö pensionisüsteemi jätkusuutlikkusega jätkus ka 2015. aastal, kuid peamiselt vastutavate ministeeriumide töös osalemise kujul. Augustis kaaskorraldas Koostöö Kogu Arvamusfestivalil tööelu teemalava “Pikaealisuse tagajärg: uus töökultuur IN, pension OUT?”, kus koos teiste organisatsioonide esindajatega arutati pikaealisuse tagajärgede üle.
Septembrist detsembrini oli sotsiaalpartnerluse programmijuhi ametikoht täitmata. Jaanuarist 2016 alustab uus programmijuht sotsiaalkaitsesüsteemi reformimise ettepanekute koostamist, alustades pensionisüsteemist.
Muudatused sihtasutuse juhtimises
Vastavalt põhikirjale on sihtasutuse nõukogus kuni kaheksa liiget, millest pooled nimetab ametisse sihtasutuse asutaja (Vabariigi President) ning pooled Harta osalised. Nõukogu liikmete seas 2015. aastal muudatusi ei toimunud. 31. detsembri 2015 seisuga tegutses nõukogu järgmises koosseisus: Marika Valk (esimees), Raivo Vare (aseesimees), Anna Levandi, Kaie Karniol, Ülle Madise, Mari-Liis Jakobson, Andrus Kivirähk, David Vseviov. Nõukogu pidas 2015. aastal kaheksa koosolekut.
2015. aastal oli sihtasutuse palgal juhataja, kaks programmijuhti (kuni septembrini) ja büroojuht. Sihtasutuse juhataja vahetus aasta keskel – Olari Koppeli lahkumise järel asus 1. juulist juhatajana tööle Teele Pehk.
SA Eesti Koostöö Kogu 2015. majandusaasta auditeeritud aruanne on loetav siin.