1. juunil esitletavas Eesti inimarengu aruandes teevad teadlased ettepaneku võtta Eestis kasutusele mudel, mis kombineerib Euroopa tööandja- ja Põhja-Ameerika lõimumiskeskset süsteemi. Eesti rändepoliitika on seni suuresti järginud tööandjate soove, kuid ühiskonna ladusamaks toimimiseks tasuks seniseid vastuvõtutingimusi täiendada, leiab Tartu Ülikooli professor ja aruande peatoimetaja Tiit Tammaru.
“Rändepoliitka on just nimelt tööandjate survel muutunud ja see on täiesti arusaadav, sest kui tööandjatel on probleemid, on ka Eesti ühiskonnal probleemid. Me ei saa kuidagi tööandjate probleeme ignoreerida,” rääkis professor teisipäeval statistikaameti korraldatud pressikonverentsil.
Tammaru tõi 1990ndate aastate väga range rändepoliitika leevenemise näidetena erinevate sotsiaalsete rühmade väljatoomise sisserännukvoodi alt ning saabujate palgakriteeriumi leevendamise. “Enam ei ole 1,24 kordset keskmise palga nõuet, see on allapoole toodud,” ütles Tammaru.
Kuid rändepoliitika liberaliseerimine ainult tööandjate nõudel võib viia lõimumisprobleemideni ühiskonnas, leidis Tammaru.
“Kuna suurem soov töötajaid saada on madapalgalistes sektorites, mida oma inimesed enam teha ei taha, siis kipub sisseränne toimuma nendesse sektoritesse. Kui töötaja saabub sektoisse, kus palgad on madalad, siis on tal eluaseme valik piiratum, millega segregatsioon tööturult kandub edasi eluasemeturule – tekivad sisserändajate linnaosad. Kuna koolid on omakorda piirkonnapõhised, siis kasvab segregatsioon koolis,” kirjeldas professor.
“See on tekitanud Euroopas palju sotsiaalseid probleeme, mis on hakanud mõjutama ka poliitilisi jõujooni,” lisas ta.
Selliste probleemide ärahoidmiseks tasuks lisaks tööjõuvajadusele arvestada ka ka saabujate integratsioonivõimekust nagu tehakse Põhja-Ameerika riikides, kus immigrantide lõimumise potentsiaali hinnatakse punktisüsteemi abil, leidab Tammaru.
“Oleme kolleegidega mõelnud, et valikud ei pea olema must-valged, kas üks või teine – kas tööandja keskne või lõimumisekeskne. Võime ju need valikud omavahel kombineerida. Punktisüsteemi võib väga edukalt sisse tuua ka tööandja vajadused. Kui näiteks mingis sektoris on ikka väga suur tööjõuvajadus lisatöötajate järele, siis võime selle aspekti lisada punktisüsteemi,” rääkis Tammaru.
“Seda tasuks kaaluda, sest muidu võime sattuda samasse segregatsiooni nõiaringi oma uussisserändajatega nagu me näeme praegu paljudes Euroopa linnades, kus on tekkinud immigrantide linnaosad,” märkis professor.
Statistikaamet tutvustas teisipäeval Eesti eelmise aasta rände kohta kogutud andmeid, millest selgus, et rände tulemusel kasvas Eestis kõige rohkem Ukraina kodanike arv – 2016. aastal saabus Eestisse 850 Ukraina kodanikku enam kui Eestist lahkus.