Üks Soome firma pakub vanavanematele nädalapikkust tasustatud puhkust, et nad saaksid veeta selle aja oma lastelastega. Päevaleht uuris, kas sama lahendus või mõni muu vanavanemaid rohkem väärtustav idee võiks leida rakendust ka Eestis.
Seaduste muutmiseks ettepanekuid koguvasse rahvaalgatuse portaali on laekunud üks analoogne mõte, et seadustada vanavanemate tegevus lastelaste hoidmisel. Ettepaneku algataja Jüri Ginteri sõnul peaks Eestis toimiv süsteem olema paindlikum, et vanavanemad saaksid vajaduse korral täita ka vanema rolli.
„Olen ka ise vanaisa ja tänu sellele, et sain õppejõuna oma töögraafikuid sättida, pääsesin tütrele appi, kui too pidi emapuhkuse ajal töistel koosolekutel osalema. Kõikidel sellist võimalust oma aega sättida aga paratamatult pole,” lausus Ginter. Sellest saigi algatus alguse.
Ta lisas, et kiire lahenduse või abi puudumine võib olla ka üks tegur, miks lastesaamise üle pikemalt mõeldakse. Samuti on palgalõhet silmas pidades oluline, et ema saaks rahus taas tööle keskenduda ega kaotaks oma kvalifikatsiooni.
Algatus on eilse õhtu seisuga kogunud 226 allkirja. Riigikokku jõudmiseks peab see arv 4. septembriks olema vähemalt tuhat.
Juuli alguses taas vanaemaks saanud Marina Viisileht lausus, et viimase lapselapse sünniks sai ta tööandja toetusel töölt ära tulla, et oma tütrele seltsiks olla. Olude sunnil pidi lapse isa sünnitusele järgnenud päevadel lähedastest eemal olema. „Üksikemadel on kindlasti raske ja neil ei olegi teinekord kedagi muud toeks peale oma ema,” sõnas Viisileht.
Eelnõu on kooskõlastamisel
Sotsiaalministeerium saatis äsja kooskõlastusringile vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemiga seotud seadusmuudatuste ettepanekud. „Muudatusega saaksid vanemad näiteks oma vanemahüvitise saamist kolme aasta vältel katkestada ja jätkata vastavalt sellele, kuidas on perele parim,” sõnas sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov.
Ta lisas, et teoreetiliselt on praegugi võimalik, et vanavanem saaks kasutada lapsepuhkust, kui nad on lapse tegeliku hooldaja rollis. Vanavanem võib praeguse seisuga saada ka kümnepäevast hooldushüvitist, kuid seda juhul, kui alla kolme-aastase lapse ema või isa on haige. Vanemal on võimalik ka kuni 12-aastase lapse põetamiseks võtta kahenädalane hooldusleht.
Jüri Ginteri sõnul võiks suurim abi vanavanematest olla just vahetult pärast ema- või isapuhkust ehk kui laps saab pooleteiseaastaseks. „Näiteks saaks siis vanavanem pühendada pool päeva oma lapselapsele ja ülejäänud pool päeva veedaks laps lastesõimes. Ühtpidi omandaks ta teiste lastega sotsialiseerumise võime, samas ei peaks laps kohe harjuma pika päevaga uues kohas.”
Ginter lisas, et oluline osa ettepanekust on see, et vanavanemal, kes näiteks pole veel pensionile jäänud, aga tööl enam ei käi, oleks lapselapse kasvatamise ajal ka tervisekindlustus.
Pikad vahemaad
Eesti vanavanemate ühingu juht Andres Ergma märkis, et Eestis võib praktikas vanavanemate n-ö lapsepuhkuse muuta keerukaks see, et üha rohkem on süvenenud tendents, et elatakse mööda Eestit laiali ja see võib kõik muuta logistiliselt keeruliseks. „Üksi elavad pensionärid võiksid samas olla abiks ja ulatada abikäe kohalikul tasandil, kui mõni abielupaar soovib õhtu vabaks võtta,” ütles ta.
Ergma lausus, et nii nagu vanasti, saadetakse ka tänapäeval lapsi suveks maale vanaema-vanaisa juurde ja sedaviisi on võimalik oma järglastega saavutada tugev side. „Selge on ju see, et ükski vanavanem ei ütle ära oma lapselapsega lähedasemaks saamisest.” Ta lisas, et vanavanemad saavad lapsele anda rohkem tähelepanu, kuna neil pole alati nii palju igapäevamuresid.
Marina Viisileht lausus, et oletatava vanaemapuhkusega oleks tal näiteks võimalik oma lastelastega rohkem teatris käia. „Tavaliselt on see lastelastele suur pidupäev, kui nad vanaema juurde saavad tulla!”