Eesti inimarengu aruanne on iga kahe aasta tagant ilmuv oluline suunanäitaja Eesti pikaajalisele arengule, pakkudes teadmuse koondamise kaudu ühiskondlikku röntgenit ja lahendusi eesseisvatele katsumustele ja võimalustele. Inimarengu aruanne kui teaduse populariseerija suunab ühiskondlikke arutelusid ja aitab poliitikakujundajatel valikuid teha. Eesti Koostöö Kogu annab inimarengu aruandeid välja alates 2006. aastast.
2019. aasta keskel ilmuva inimarengu aruande teema
Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu nõukogu pakub järgmise inimarengu aruande teemaks avaliku ruumi ja demokraatia seosed. Eesti demokraatia kitsaskohad ja arenguvarud avalduvad väga selgelt avalikus ruumis – meie igapäevases elukeskkonnas ja selles aruteluruumis, mis kujundab füüsilist ruumi. Viimane, prof Tiit Tammaru peatoimetatud inimarengu aruanne “Eesti rändeajastul” järeldas: hargmaises maailmas ja väheneva-vananeva rahvastiku kontekstis on elukoha- ja ruumipoliitikal oluline roll nii lõimumisele kui ka ühiskonna avatusele. Atraktiivne elukeskkond on muutumas aina olulisemaks teguriks üleilmses konkurentsis töökätele ja talentidele.
Järgmine, 2019. aastal ilmuv inimarengu aruanne mõtestab demokraatia tervist avaliku ruumi, ühiskondliku sidususe ja säästva arengu vaatenurgast. Aruanne käsitleb digiajastu ruumiloomet, füüsilist komberuumi ja kohalikku demokraatiat, tuginedes tehtud uurimustöödele ja olemasolevatele andmetele. Teemade käsitlemisel arvestatakse hargmaisuse ja digiajastuga, st ei saa piirduda vaid Eesti riigipiiridega.
Mõned uurimisküsimused, mis avavad katusteemat:
- Millises seisus on ruumiloome, seda kujundavad otsustusprotsessid ja arutelukultuur osalusdemokraatia põhimõtete valguses? Mida saab näha tugevusena, mida kasutamata arenguvaruna, mida ohuna?
- Milline on eestluse eluruum ja maastik? Kuidas on kujunenud viimase 10, 20 või 25 aasta uusasumid ja taristu? Mis on muutuste põhjused? Kuidas suhestub ehitatud keskkonnaga looduskeskkond (nt kaitsealad, merealad) ja kultuuripärand?
- Teame privaatset ruumi ja avalikku ruumi – kuid milline on meie ühine ruum? Kuidas seda ühiselt sõnastada, kasutada, täiustada? Kuidas suhestub avalik (digi)ruum ja privaatsus?
- Kuidas kujundada ühisest ruumist sotsiaalse sidususe, sallivuse ja heaolu keskkond? Kuidas tagada, et avalik ruum oleks hea nii noortele, vanadele, puuetega inimestele, eri rahvustele ja uskudele, töötutele, kodututele ja kõrgepalgalistele? Kuivõrd väärtustavad linlased ruumipraktikaid ja tajuvad nende tähendust?
- Kuidas linnade ja riigi eluasemepoliitika ning liikuvuskorraldusega sotsiaalset ja keelelist segregatsiooni leevendada või vältida?
- Kuidas seostuvad üldine hüve, ühine ruum ja avalik huvi? Kuidas on omavahel seotud avalikust huvist kantud arendustegevus ja avaliku ruumi kvaliteet? Milliste (otsustus)mehhanismidega saab avalikku huvi elukeskkonna täiustamisel kõige paremini kaaluda ja kaitsta?
- Milliseid koosloomemudeleid, kogukonnateenuseid ja võimaldavaid struktuure on vaja riigi ja kohalikul tasandil, et füüsiline komberuum soosiks omaalgatust ja koostööd, vaataks tulevikku ja vähendaks ebavõrdsust?
- Kuidas saavad avaandmed, osaluskanalid ja tagasisidesüsteemid kaasa aidata keskkonda ja pärandit väärtustavale inimsõbraliku ruumi ja liikuvuse planeerimisele? Kuidas on planeerimistegevusse ja avaliku ruumi loomisse-haldamisse kaasatud keskkonnast saadavad andmed ja andmeanalüüs?
- Kuidas tõsta otsustajate, ettevõtjate, omavalitsuste pädevust avaliku ruumi (tänavad, väljakud, pargid, kalda-alad, avalikud hooned, majadevaheline ruum) mõjust ettevõtlusele, säästvale arengule, paikkonna identiteedile, elanike õnnelikkusele? Kui hästi järgime Aarhusi konventsiooni keskkonna- ja inimõiguste teemadel?
- Riigireformist lähtuvalt: kuidas lahendada süsteemseid vigu (nt aegunud planeeringud, korruptsioon ehitustegevuses) ruumiloomes ning suurendada ruumiloome läbipaistvust? Milline on täna kehtivate planeeringute ja arengukavade mõju avaliku ruumi kvaliteedile tulevikus? Kuidas planeerida linnaruumi ja maakohti läbimõeldumalt ja pikaajalise perspektiiviga?
Rohkem ideid ja võimalikke panustajaid leiab inimarengu aruande lähteülesande avalikust täiendamisest (mis lõppes 31. jaanuaril).
Inimarengu aruanne 2018/2019 lähtub endiselt ÜRO inimarengu indeksist ja valminud uuringutest, nagu maailma väärtusuuring ja Euroopa sotsiaaluuring; ning ruumiloome ekspertrühma sõnastustest. Samuti vaatab aruanne tagasi varasemates inimarengu aruannetes tehtud soovitustele, hinnates nende siiret ühiskonda.
Nõudmised peatoimetajale:
- doktorikraadiga teadlane (eelistatavalt professor) Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis;
- varasem publikatsiooni(de) toimetamise kogemus;
- suutlikkus kaasata kirjutajaid vähemalt kolmest Eesti ülikoolist;
- hea suhtlus- ja organiseerimisvõime peatükkide toimetajatega koostööks;
- valmidus kaitsta oma kontseptsiooni ja autorkonda avalikkuse ees, anda regulaarseid ülevaateid aruande koostamisest Koostöö Kogu nõukogule ning tutvustada valminud aruannet parlamendi ees ja laiemale avalikkusele.
Koostöö Kogu pakub
- võimalust populariseerida oma uurimisvaldkondi ja saada teemadele laia ühiskondlikku tähelepanu;
- väärilist tasu aruande peatoimetamise eest;
- inimarengu aruande koostamise eelarvet (sh artiklite autorite tasud ja väljaandmise kulud);
- kirjastaja-poolset tehnilist tuge aruande koostamisel, väljaandmisel ja levitamisel;
- aruandes kasutatavate toorandmete avaandmetena levitamist.
Kandideerimise tingimused
Kandideerimiseks ootame kaheleheküljelist (või lühemat) kavandit, mis sisaldab
- avaliku ruumi ja demokraatia teemalise inimarengu aruande katusteema lahtimõtestamist;
- aruande peatükkide esialgseid pealkirju ja peatükkide toimetajate nimesid;
- ettepanekuid artiklite kirjutajateks;
- mõtteid inimarengu aruande formaadi uuendamise või aruande levitamise kohta.
Kavand tuleb saata hiljemalt 28. veebruaril 2018 aadressil info@kogu.ee.
Koostöö Kogu nõukogu valib märtsis 2018 kavandite põhjal välja uue peatoimetaja. Koostöö Kogu sõlmib peatoimetajaga lepingu, kus fikseerime peatoimetaja ja väljaandja vahel tööjaotuse.
INIMARENGU ARUANDE 2018/2019 KOOSTAMISE AJAKAVA
15. – 31. jaanuar 2018 avaliku ruumi ja demokraatia teemalise aruande lähteülesande koosloome
1. – 28. veebruar 2018 lähteülesande põhjal peatoimetaja ja autorkonna leidmise avalik konkurss
22. märts 2018 Koostöö Kogu nõukogu valib laekunud kavandite põhjal peatoimetaja ja autorid
29. märts 2018 peatoimetaja välja kuulutamine
aprill 2018 kontseptsiooni täpsustamine, ajakava kinnitamine, lepingute sõlmimine
juuni 2018 valmivad artiklite esialgsed kavandid
oktoober 2018 valmib aruande esimene käsikiri
november 2018 valmib aruande lõplik käsikiri
detsember 2018 valmivad peatükkide sissejuhatused
detsember 2018 aruande retsenseerimine
veebruar 2019 valmib aruande lõplik käsikiri
märts-aprill 2019 aruande keeletoimetamine ja kujundamine, andmete visualiseerimine
mai-juuni 2019 aruande tõlkimine teise keelde
juuni 2019 aruande esitlus Riigikogus
⇒ Varasemad inimarengu aruanded: https://www.kogu.ee/tegevus/olemus-ja-roll/eesti-inimarengu-aruanne/
⇒ Inimarengu aruannete koostamise protsessist: https://inimareng.ee/pilguheit-inimarengu-aruande-koostamisele/