Eesti Koostöö Kogu korraldas koostöös E-riigi Akadeemiaga 19. augustil 2024 Arvamusfestivali Digipõllu alal arutelu “Digitaalsest meeleavaldusest koostööle”. Oma kokkuvõttes toome välja arutelus kostunud oluliseimad taipamised. Kõlanud ettepanekud toetavad ka Eesti 2035 arengustrateegia ühe eesmärgi täitumist, kasvatada avatut ja kogukonnaga koostöist valitsemist.
Arutelus osalesid: Margo Loor, kodanikutehnoloogia entusiast, Citizen OS, Jaak Nõgu, aktiivne kogukonnaliige; Pöide kooli juht, Rait Pihelgas, kohaliku omavalitsuse uuendaja, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Maarja-Leena Saar, rahvaalgatuste arengute jälgija, Eesti Koostöö Kogu. Modereeris: Kristina Mänd, digidemokraatia edendaja, E-riigi Akadeemia.
- Tööriistade taha täna kaasamine jääda ei saa, pigem on puudu hoiakust, oskustest ja ressursist, sh teadlikkust meeskonnast. Digivahendid pole eesmärk vaid üks kaasamise tööriistadest teiste seas. Digi annab operatiivsuse ja loob kergemini usaldusväärsema kahepoolse infovahetuse võimaluse. Kõik teised nn offline kaasamised peavad samuti olemas olema (nagu nt kohalik ajaleht, kuulutus raamatukogu seinal, kohtumine kogukonnaga, temaatiline Facebooki grupp jt). Inimesed soovivad kaasa rääkida, aga neile sobib seda teha erineval viisil.
- Probleemide keerukus on aina kasvanud ja kaasamine on pea ainuke rohi kuidas usaldust hoida ja taastada. Kui KOV kaasamisse aega ja ressursse ei investeeri, on tulemuseks katkised suhted, lõhutud usaldus ja mittetoimiv linn, vald, piirkond, areng.
- Kuidas kohustada rohkem kaasamise kavasid sisuliselt koostama ja ka vastu võtma? Kaasamise kavasid, mis on kogukondadega läbi arutatud, on vähesed KOV-d õigusaktina vastu võtnud, tekitades seeläbi ka kodanikes kaasatuse väsimust. Kui see oleks volikogude poolt kinnitatud dokument, oleks keerulisem kodanike meelsust mitte tõsiselt võtta ning ka võimu vahetudes tühistada. Kaasamise protsessid tuleb dokumenteerida, et inimestele oleks teada, kuidas kaasamine oma kodupiirkonnas käib.
- Kaasamiskultuuri sisu paraneks kui igale kaasamistegevusele eelneks eesmärgi seadmine ja selle parimaks saavutamiseks sobiva meetodi valimine. Siis on näilist ja tühja kaasamist vähem. Hea näide on Tartu linnast, kes seadis eesmärgiks toiduraiskamise vähendamise ning otsis selleks juhuvalimiga rahvakogu meetodi abil elanikkonna lahendusideid.
- Facebooki kasutavad paljud KOV-id suhtlemise tööriistana, ent see pole sageli dialoogile suunatud. KOV juhtidel võib olla ka kiusatus kasutada ametlikke KOV-i meediakanaleid isikubrändi loomiseks, seeläbi monopoliseerides omavalitsuse tegevusi. Nt on kaasamise platvormina kasutanud Järva vald ja mitmed teisedki Eesti vallad Future Dialog mobiilirakendust. Tartu mnt ümberehituse käigus leitsid Türi valla kodanikud mobiilirakenduse toel erinevaid lahendusi, mis edastati Türi valla poolt Maanteeametile.
- Meil on levinud kuvand, et rahvaalgatus peab olema meeleavaldusliku loomuga, olema millegi vastu. Eesti Koostöö Kogu osaluportaalis Rahvaalgatus.ee on häid näiteid, kus kodanikud on proaktiivselt ise teema tõstatanud ja teinud poliitika kujundamiseks ettepanekuid. Arengule suunatus on ideaal, kuhu rahvaalgatuslike pöördumistega liikuda.
- Omavalitsuse ja riigi roll ei ole kõike ise teha, peamiselt tuleks olla sobiva keskkonna ja protsessi kujundaja. Kohalikul tasandil saavad igapäevaseks osalust soodustavateks paikadeks olla nt raamatukogu, noortekeskus, kool, kogukonnamaja, eakatering jne. Selleks on vaja teha koostööd kohtadega, mida inimesed usaldavad ja kus nad käivad.
- Kohalikul tasandi on viimastel aastatel toimunud järsk tõus ja ootus uute, nn kodanikupoliitikute tekkeks. Uued tulijad vajavad süsteemset tuge. Nt nagu õpetajale puhul, siis võiks ka KOV-des olla alustava KOV-i juhi arenguprogramm.
Oluliseimad ettepanekud:
- KOV-i juhid vajavad kaasamiskultuuri loomiseks süsteemset tuge, nõustamist ja teadlikkuse tõstmist (kuidas seada kaasamise eesmärki, keda kaasata, kuidas kujundada keskkonda, millised on tööriistad). Kes seda pakub, kas Eesti Linnade ja Valdade Liit, Riigikantselei?
- Eriti oluline toetada alustavaid KOV juhte. Võiks olla olemas alustava KOV juhi programm (mille fookuses just kaasamine ja avatud valitsemise kujundamine, aga ka laiemalt hea avalik haldus, valla juhtimise baasprintsiibid).
- Riik võiks pakkuda KOV-le ühtset rakendust, mis võimaldab oma vallas kasutada ja sellega sh ka nooremaid inimesi kaasata ja infoväljas hoida.
- Soovitusi KOV valimiste eel: jaga võimu ja ole kättesaadav. Oluline on valimiskampaaniat tehes uurida inimestelt, kuidas nendega saab valimistevahelisel ajal kõige paremini kontakti hoida.
- Oluline on, et noort valijat ei jäetaks valimiskampaaniatest välja, see tekitab juurde noorte eemaldumist demokraatiast ja poliitikast.
- Maailmas aina populaarsemat rahvakogu (Citizens´ assemly) meetodid tuleks palju julgemalt Eestis kasutada. Vajalike juhuvalimite koostamiseks andmete kättesaamine registrist ei tohiks KOV jaoks olla keelatud (Tartu näide).