Uue eakuse rahvakogu raames novembris 2017 Tallinnas esitletud raamatu “Elada vanaks, tundmata end vanana” kohta on ilmunud mitu arvustust ja arvamuslugu:
- Eva Koff “Meie pikk elu”, Sirp, 2.03.2018
„Elada vanaks, tundmata end vanana“ on mitmekülgne ja mahukas teos, mõjudes tõenäoliselt inspireerivalt nii mõnelegi meedikule, samal ajal on see mõistetav ja hariv lugemine ka erialase ettevalmistuseta inimesele. Iga peatükk algab järgneva kohta lühikokkuvõttega, mis hõlbustab lugemist, raamatu viimased kolmkümmend lehekülge koosnevad bibliograafilistest viidetest „edasijõudnutele“, kes soovivad käsitletavate teemadega põhjalikumalt tutvuda. Westendorp ise nimetab oma teost satelliitnavigatsiooniseadmeks, mis aitab meil leida rada elus, mis veel ees seisab. See näib ambitsioonikas plaan, aga raamatu uudseid teemapüstitusi ja lõpus antud tulevikuretsepti silmas pidades võib öelda, et mitte üle pakutud. Westendorpi „navigatsiooniseade“ on ühtaegu nii nutikas juhis kui ka sisukas mõttematerjal neile, kes on astumas elu teise poolde. Sest maailmas, kus inimese oodatav eluiga pikeneb iga kümne aastaga paari-kolme aasta võrra, on vananemine ja vanana elamine üha elulisema tähtsusega küsimus, millele vastamine või vastamata jätmine mõjutab otseselt nii iga üksiku inimese heaolu kui ka ühiskonna toimimist. Seda hoolimata tõsiasjast, et loodusliku valiku seisukohast on olulised vaid meie arenemise aeg ja täiskasvanuiga, mil kasvatame üles oma järglased. Evolutsiooni seisukohast on meie elu lõpp pelgalt midagi järelmõttetaolist, nagu märgib Westendorp. Aga ei tohi unustada, et see järelmõte võib kesta viiskümmend aastat.
- Elada vanaks: mõnikord on võimatu mõista, miks miski juhtub, Delfi Elutark, 28.11.2017