6. märtsil 2020 pidas Eesti koostöö kogu juures tegutsev rahvaalgatusveeb* neljandat sünnipäeva. Sel puhul unistasime ja vaatasime tulevikku. Mõtlesime uutele tegevustele, mis kujundaks rahvaalgatusveebist keskse ja mugava digivärava riigielus osalemise juurde. Nii et sellest saaks avatud arutelude ja ühispöördumiste esitamise nutikas tööriist nii riigi kui ka kohalikul tasandil.
Rahvaalgatusveebist on nelja aastaga saanud Eesti e-demokraatia edulugu. Juba praegu on see osaluskultuuri ja arutlevat demokraatiat toetav instrument, mida tunnustatakse ka mujal maailmas. Seda tõstetakse esile OECD avaliku sektori innovatsiooni edulugude näitena**.
Portaal on täna kodaniku ja riigikogu vaheline digitaalne otsesuhtluskanal, mille abil on meil kõigil võimalik Eesti elu reaalselt paremaks muuta. Laieneva rahvaalgatusveebi eesmärgiks saab kodanike ja kohaliku omavalitsuse vahelise suhtlemise lihtsamaks muutmine, nii et see julgustaks valla- või linnaelanikke aktiivsemalt osalema oma kodukohta puudutavas diskussioonis ning otsustamisprotsessis.
Kuvatõmmis rahvaalgatusveebis reaalajas täienevast infost kollektiivsete algatuste kohta (seisuga 02. aprill 2020). Vt täpsemalt: https://rahvaalgatus.ee
Valik viimatistest edukatest algatustest***
Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035 – algatus kogus 2248 toetusallkirja ning on riigikogus menetluses, jõudes kevadel olulise tähtsusega riikliku küsimuse aruteluks ka riigikogu suurde saali.
Pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus – algatus kogus 1916 toetusallkirja ning on riigikogule esitamisel.
Anname koolikogukonnale suuremad õigused – algatus kogus 1008 toetusallkirja ning on riigikogule esitamisel.
Mahetoodete hinda on vaja langetada! Soovime tunnustatud mahetoidule 9% käibemaksumäära! – algatus kogus 3114 toetus allkirja ning on riigikogule esitamisel.
6. märtsi hommikul käis rahvaalgatusveebi e-demokraatia projektide juht Maarja-Leena Saar Kuku raadio „Äratajas“ rahvaalgatusveebi sünnipäevast ja tegevusest kõnelemas. Muu hulgas rääkis ta kõige esimesest algatusest – mis kogus 2000 toetushäält ja tegeles lendoravatega –, ning ka sellest, kuidas tänasel päeval Eesti ühiskonnas teravalt õhus olevad teemad koonduvad rahvaalgatusveebi ning jõuavad sealt kollektiivsete pöördumistena riigikogu töölauale. Intervjuud saab järelkuulata siin.
STATISTIKA: allkirju (aasta esimesel kolmel kuul): jaanuar 3033, veebruar 1587, märts 7682,
Kokku on sellel aastal algatatud 17 arutelu, 12 on suunatud allkirjastamisele ning 7 on saadetud riigikokku.
Pidevalt uuenevat hetkeseisu (7 päeva kokkuvõtet) on võimalik jälgida läbi masinloetavat liidest tutvustava näidise: https://rahvaalgatus.ee/api
Statistika pani kokku Maarja-Leena Saar, rahvaalgatusveebi ja e-demokraatia projektide juht.
* * * * *
* Rahvaalgatus.ee on riigikogule kollektiivsete pöördumiste koostamise, saatmise ja algatuste menetlemise jälgimist võimaldav osaluskeskkond. Kollektiivsete pöördumiste õigus tekkis 2014. aastal, rahvaalgatusveebi pani koostöö kogu üles 2016. aastal. Vt lähemalt: https://rahvaalgatus.ee
** OECD Open Government: https://oecd-opsi.org/innovations/collective-addresses-and-rahvaalgatus-ee-nudging-the-parliament-of-estonia-to-more-openness-and-accountability/
*** Vt infot algatuste kohta: https://rahvaalgatus.ee/initiatives