Mõnikord ma möönan, et peaministril on õigus – keegi neelab tõesti aegajalt peotäie seesuguseid seemneid või seeni, milles sisalduvad keemilised ühendid suunavad manustanu mõtte ulmelistele radadele.
Nädal tagasi avaldas Eesti Ekspress oma eelmise peatoimetaja vandenõuteooria selle kohta, kuidas kogu Jääkeldri ja Rahvakogu protsess on hoolikalt kavandatud näitemäng, mille stsenaarium kirjutati presidendi kantseleis ja koostöö kogu kontoris kokku juba kaugelt enne mullusügisest avalikku pahameeletormi. Teooria tugineb osaliselt teadmisele, et Koostöö Kogu taotles 2013. aastaks lisaraha ammu enne seda, kui Harta12 autorid pastaka haarasid. Ja rahataotlus, oh paraku, kannab piiratud juurdepääsuga info templit.
Ehk siis käsitleb tuntud ajakirjanik presidenti, teda nõustavaid isikuid ja enam kui 70 liikmesorganisatsiooniga Koostöö Kogu manipulaatoritena, kellel õnnestus osavalt mobiliseerida nii Harta12 autoreid, tuhandeid allakirjutanuid, austatud kirjamehi ja vabakondlasi. Võimas. Seda rida jätkates võib siis ju ka oletada, et ka Silver Meikar on pelk provokaator, kellele aastate eest sokutati võõrast raha, et hiljem talle omistada sündmusteahela käivitaja vastutusrikas roll.
Ma ei oska arvata, miks seesuguseid väljamõeldisi tõsiseltvõetavas ajalehes avaldatakse. Kahju on sellestki, et autor ei vaevunud oma küsimusi esitama neile, kes saanuks anda vastuseid. Ja on suisa piinlik, et ei autor ega ajaleht ei reageerinud avalikult, järgmises lehenumbris, mil nendeni oli jõudnud eksiinfot kummutav teave, mille siinkohal veelkord esitan:
„Koostöö Kogu taotles lisaraha – 40 000 eurot – riigipidamise kava ettevalmistamiseks ning kuivõrd Kogu eelarvetaotlusi vahendab juriidiliselt presidendi kantselei, siis tegin juba 2012. aasta oktoobris kantseleile ka vastava taotluse. Misjärel see taotlus presidendi kantselei kirja kujul ka novembri hakul parlamenti jõudis. Nn jääkeldri koosolek toimus 21. novembril. Ning seal leiti, et Eesti Koostöö Kogu võiks tänaseks Rahvakogu nime saanud ettevõtmist koordineerida, sealhulgas ka möödapääsmatuid kulusid kanda. Nädal hiljem kohtusin riigikogu rahanduskomisjoni esimehega, kes soovis lisainfot Koostöö Kogu eelarvetaotluse ja riigipidamise kava sisulise töö kohta. Ta sai selle info. Lisaks tuli kokkusaamisel juttu sellestki, et vahepeal on Kogule lisandunud täiendav ülesanne Jääkeldri/Rahvakogu korraldamise asjas. Misosas oskasin toona oletada, et selle elluviimise orienteeruv maksumus võib jääda 20 000 euro suurusjärku. Ja et kui Riigikogu peab võimalikuks, siis võiks selle 20 000 eurot lisada juba olemasolevale lisatatlusele ehk 40 000 eurole. Nagu 2013. aasta riigieelarvet ja selle menetlemisega kaasas olevaid dokumente lugedes selgub, saigi Koostöö Kogu selle protsessi käigus täiendavalt 2013. aastaks 60 000 eurot. 40 000 riigipidamise kava ettevalmistamiseks ja 20 000 Jääkeldri/Rahvakogu jaoks. Hetkel on selge, et Rahvakogu on kasvanud algselt kavandatust suuremaks, 20 000 eurost ei piisa, ning teemaseminare ja arutelupäeva ette valmistav vabaühenduste liit EMSL pidi taotlema lisarahastamist Avatud Eesti Fondist.“
Kindlasti küsib nüüd nii mõnigi, et mis siin ikka (üle)reageerida ja seletada. Et ega Ekspressis ilmunut ju keegi tõe pähe võtnud.
Ma ei tea, kas keegi võttis seda tõsiselt või mitte. Ent mu meelest on selline umbusu ja kahtluste külvamine lihtsalt solvav kõigi nende suhtes, kes on viimastel kuudel „Eesti asja“ pärast südant valutanud, oma vabast ajast siiralt Rahvakogu vankrit vedanud ja selle töös osalenud.