Sundpolitiseerimine: erakondadesse mittekuulumine

Ühiskondliku ruumi politiseerimisest räägitakse, kui avalikus korras mittevalitavatele ja vaid võimuesindajate otsusest sõltuvatele ametikohtadele nimetatakse ilma selge vajaduseta isikud, kes kuuluvad võimul oleva(te)sse erakonda(desse). Samas on keeruline tõmmata selget joont, mis hetkest saame rääkida sundpolitiseerimisest. Tegemist on probleemiga, sest selline olukord piirab isikuvabadusi ning seab küsimärgi alla avalike vahendite otstarbeka kasutamise. Sundpolitiseerimise teemal esitati kokku ligi 248 ettepanekut ja kommentaari.

ALATEEMA 1: AMETIAJA JOOKSUL ERAKONDA MITTEKUULUMINE

34% (85 kirjet 248-st) sundpolitiseerimise teemal laekunud ettepanekutest ja kommentaaridest puudutasid erakonda kuulumise ja erakonna tegevuses osalemise keeldu või erakonda kuuluvuse peatamist.Tegemist on sundpolitiseerimise teemal kõige rohkem ettepanekuid ja kommentaare saanud ning selgelt eristuva alateemaga.

Riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnike erakondliku kuuluvuse peatamise kohustus (85 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv ettepanek: keelata riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnike erakondlik kuuluvus või muuta kohustuslikuks erakondliku kuuluvuse peatamine (42 ettepanekut ning argumenti; toetushääli 700, vastuhääli 133).

Variatsioonid ilmnesid selles, keda muudatus võiks puudutada: Riigikogu liikmed, KOV volikogu liikmed, ametnikke üldiselt, Vabariigi Valitsuse liikmeid, riigiasutuste tippjuhte.

Pooltargumendid:erakondliku kuuluvuse peatamine või parteitu olemine aitab paremini seista valijate ning ühiskonna huvide eest ning erakondlikud huvid jäävad tagaplaanile.

Vastuargumendid: erakonna kuuluvus ei määra inimese olemust ja põhimõttelisi maailmavaateid; mõnel juhul peabki ametnik omama poliitilist kuuluvust (näiteks kohaliku omavalitsuse juht). Kui ametnik kuulub erakonda, ei tähenda see, et tema tehtava töö kvaliteet oleks erakonda mittekuuluvast kehvem

Ettepanek 2: haridusjuhid peaksid oma erakondliku kuuluvuse peatama (11 ettepanekut ja argumenti; toetushääli 294, vastuhääli 22)

Pooltargument: nii saab tagada kooli poliitilise sõltumatuse ning neutraalsuse.

Vastuargumendid: keeld ei aita, sõltuvussuhteid saab kehtestada sellest hoolimata; juhi poliitiline kuuluvus ei mängi rolli.

Ettepanek 3: seadusega kehtestada ametikohtade nimekiri, millel töötades ei tohi olla erakonna liige. Sisuliselt sooviti selle ettepanekuga selgelt määratleda mittepoliitilised ametikohad(6 ettepanekut ja argumenti; poolthääli 81, vastuhääli 5).

Pooltargumendid: Hetkel kehtiv erakonnaseaduse poolt kehtestad ametikohtade nimekiri, kes ei tohi erakonda kuuluda, on liiga lühike. Kui ei saa keelata inimesel poliitilist kuuluvust omada, siis saab defineerida ametid, kus erakonda kuulumine on lubamata.

Vastuargument: Samas rõhutati, et kõigi ametnike depolitiseerimine on põhiseaduse vastane.

KOKKUVÕTE

Käesoleva alateema puhul oli läbiv sõnum, et ametnikele erakondadesse kuulumise keelu kehtestamine või kuulumise ajutine peatamine aitaks parandada ametnike kui spetsialistide sõltumatust ühiskonnaelu korraldamisel ja arendamisel. Peamiselt leiti, et riigiametnik ei peaks olema erakonna liige.