ERR, Janek Salme
Riigikogus võeti täna vastu seaduseelnõu, millega tehakse olulisi muudatusi erakonnaseaduses. Muu hulgas alaneb erakonna registreerimiseks nõutavate liikmete arv seniselt tuhandelt viiesajale ning keelatakse ka kohaliku omavalitsuse raha kasutamine valimiskampaanias.
Eelnõu kohaselt vähendatakse erakonna registreerimiseks nõutavate liikmete arvu tuhandelt viiesajale. Samuti täpsustatakse erakondade rahastamise reegleid ning rahastamise üle teostatavat järelevalvet.
Erakonnal lubatakse aasta jooksul eraisikult sularahaannetusi vastu võtta kuni 1200 eurot. Keelatakse riigieelarvelise raha ja kohaliku omavalitsuse raha kasutamine valimiskampaaniates. Erakonnad saavad valimistel siiski kasutada neile sama seaduse alusel makstavaid riigieelarvelisi eraldisi.
Põhiseaduskomisjoni esimees, Reformierakondlane Rait Maruste ütles, et sanktsioone avaliku raha väärkasutuse korral eelnõusse kirjutatud ei ole.
“On küsitav, kas need sanktsioonid peaksid olema või mitte. Tegelikult peaks siin toimima selline hea poliitilise käitumise tava ja avalikkuse ja meedia järelevalve. Võimalik, et siin mõnedes teistes aktides tuleb täpsustusi teha, aga erakonnaseaduses seda praegu teha ei olnud vajalik ega ka mõistlik,” rääkis Maruste.
Märgatavalt suureneb riigikogu valimistel osalenud, ent valimiskünnisest allapoole jäänud erakondade rahastamine. Kui seni avanes riigieelarveline toetus vähemalt ühe protsendi häältest kogunud erakonnale, siis nüüd on selleks vajalik häälte kogus vähemalt kaks protsenti, selgitas Maruste ja nimetas aastaseid toetussummasid eurodes.
“Kes on kogunud valimistel hääli 2-3 protsenti, saavad 30 000 eurot ja need, kes 3-4 protsenti, saavad 60 000 ja sealt edasi kuni 100 000ni. See oleks oluline tugi nendele, kes jäid erakonnana välja,” lausus Maruste.
Kampaaniate piirangud jäid kehtestamata
Põhiseaduskomisjoni liige, sotsiaaldemokraat Indrek Saar leidis, et eelnõus leidub küll mõningaid positiivseid muudatusi, aga on ka hulk asjaolusid, millega sotsiaaldemokraadid rahul ei ole.
“Täiesti jäeti käsitlemata teema sellest, et poliitikas mängib raha liiga suurt rolli, ehk siis mitte mingisugust piirangut sellele, kui palju kampaanias vahendeid kulutatakse, see seaduseelnõu ei sea. Ei rahalise määra mõttes, ega ka mahu mõttes,” sõnas Saar.
Saar ütles, et aruandluses on teatud edasiminekuid näha. “Aruandlus peaks minema selgemaks ja lihtsamaks,” arvas ta.
Põhiseaduskomisjoni keskerakondlasest liikmel Priit Toobalil oli uue seaduse kohta öelda palju positiivset.
“Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni funktsioonid laienevad nii, et nad pole enam üksnes järelevalve ja kontrolli komisjon, vaid neile antakse ka ülesanne erakondi nõustada,” leidis Toobal.
Toobal arvas, et väikeerakondadele on väga kasulik see, et finantsvaldkonda puudutavate küsimuste puhul on võimalik erakondade rahastamise järelevalve komisjonilt ennetavalt nõu küsida.