10. detsembril 2024 toimus Eesti Koostöö Kogu, Sotsiaalministeeriumi ja Tallinna Ülikool ühine veebiseminar „Vaimne tervis algab siit!“. Sündmus oli ajendatud samanimelisest edukast koostööpäevakute tuurist, mille viisime partnerluses läbi 2023. aasta maist kuni 2024. aasta jaanuarini. Just nendest üle Eesti kohtumistest jäi saatma küsimus, mis on vaimse tervise tugitegevused, kuidas kogukonna tasandil anda hoogu vaimse tervis probleemide ennetusele.
Seminaril andsime ülevaate koostööpäevakute tuurist ja esitlesime tuuri kokkuvõtet koos sisukate töölehtede ja väärt mõistete seletustega. Merike Sisask andis loenguampsu „Vaimne tervis algab siit“ ja toimus paneelarutelu „Vaimse tervise valdkonna ennetusrevolutsioon, aga kuidas?“. Veebiseminari salvestist saab järele vaadata siit.
Paneelis osalesid: Merike Sisask (Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor; Eesti inimarengu aruande 2023 peatoimetaja), Triinu Rätsepp (Valga Keskraamatukogu direktor), Kerttu Brandmeister (Tallinna Haridusamet, noorsootöö osakonna vanemspetsialist), Teele Ojasalu (Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, kogukondade ja vabaühenduse konsultant, aktiivne kogukonnas toimetaja), Maiu Veltbach (Tervise Arengu Instituut, paikkondade tervise edendamise osakonna vanemspetsialist),
Noppeid sündmuselt:
- Kurb on tõdeda, et oleme hea mainega digiriik, aga on endiselt nii palju inimesi, kes on e-teenustele ligipääsu osas väga hädas. Täna saadetakse inimene nt pangast raamatukokku, sest seal on töötajal aega inimest igapäevastes e-toimingutes aidata ja toetada.Raamatukogu on väga paindlik asutus, seal on võime tegeleda inimese ja probleemiga personaalse lähenemise lähenemise teel. Iial ei tea, mis vajaduse või murega keegi uksest sisse astub. Raamatukogust ei saa ainult emotsionaalset tuge igas elukaare etapis vaid seal saab ka postpaki kätte, pesu pesta (nt kui kaevud on kuivad ja vett ei ole) või saunas käia (Valga vallas opereerib just raamatukogu ka küla sauna).
- Raamatukogutöötaja kohaneb ja otsib lahendusi. Kui valdkonnale aga laduda aina uusi kohustusi peale, võib see lähenemine kaduda ja kaotajaks jääb inimene
- Me elame sellisel ajal kus kõike peaks justkui tõendama, aga kuidas tõendada raamatukogus antavat vaimset tuge ja abi? Näiteks seda, et kuulasid 1,5 h memmekest või aitasid kellelgi dokumente vormistada, mis võttis selle inimese õlgadelt suure murekoorma
- Eestis on hea ettevalmistus professionaalseks noorsootööks, sh on meil magistriõpe, mida paljudes Euroopa riikides pole.
- Kui noorsootöötaja mängibki noorega koos piljardid, on oluline ka selgitada noorele, mis on selle koos tegemise eesmärk.
- Noorsootöö peamine eesmärk on luua noorega tähenduslik side ja usaldus ning olla noore poolt.
- Suur samm tuleks astuda, et leida mõõdikud, mis näitaksid inimestega sh noortega töö ja suhtlemise mõju? See ei avaldu raamatute laenutuste arvus, noortekeskuse läve pakust üle astujate arvus või selles kui palju projekte mõni küla MTÜ kirjutab.
- Eesti Heaolu Tippkeskuses EstWell on hetkel kolme ülikooli teadlased välja mõtlemas indikaatoreid, mis mõõdavad heaolu mitme külje alt sh seda heaolu, mis tekib teistega suhtluses, kuuluvuses ja nt kogukonnas koos toimetamises.
- Selgemaks tuleb saada mis on üldse kogukonna ootused vaimse tervise toele.
- Kui kogukonnas on inimesel võimalus teha ja panustada just sellesse, mis teda huvitab, toob see osalema kogukonnaliikmeid üle elukaare.
- Mobiilne noorsootöö ei ole töö riskinoortega vaid noorsootöötaja olemas olemine seal kus noor on. Tema kuulamine ja kaasamine.
- Noorte kaasamist tuleb alustada koolist. Õpilasesinduste võimestamine ja neile jõu õla andmine õpilaste hääle nähtavaks tegemisel on see, mis aitab kaasamis- ja osalemiskogemust noores eas suurendada.
- Noorsootöö ja raamatukogud on valdkonnad, mis saavad ka ise enda rolli, tööd ja mõju tugevamini kommunikeerida.
- KOV iga otsuse taga peaks olema küsimus, mida see otsus tähendab inimeste vaimsele tervisele ja heaolule.
- Raamatukogud, noorsootöötajad, kogukondade eestvedajad jt inimestega töötajad peaksid süsteemselt saama pidevalt baaskoolitusi vaimse tervise esmaabist, teadmisestt kuhu inimest suunata kui tal on liiga suur probleem jne.
- Kohalikul tasandil on väga vaja võrgustikupõhist vaimse tervise edenduse tööd, mis koondaks erinevaid valdkondi, võimaldaks pidevalt üksteisega infot vahetada. Võrgustiku eestvedamine, töös hoidmine võiks olla KOV roll.
- Kuidas luua holistilisem vaade asutustest ja võrgustikest, kes kaude või otse kohalikul tasandil vaimse tervise ja heaoluga tegelevad (nt eakate nõukogu, kogukonna eestvedajad, raamatukogu, noorsootöötajad jt). Taolistesse pehmetesse võrgustikesse panustamine aitab vähendada sotsiaalteenustele jõudjaid.
- Omavalitsus saab kõige enam olla hoolitseja ja võimaldaja
- Ennetusrevolutsioon on kiire, fundamentaalne muutus selles, kuidas me asju korraldame. Me ei pea enam ühiskonda veenma, et ennetus on oluline, aga nüüd vaja kvalitatiivne hüpe teha koos rahalise ressursiga. Kui me seda suunda teame kuhu vaja liikuda, siis see muutus ka tuleb.
2023. aasta koostööpäevakute “Vaimne tervis algab siit” kokkuvõte siin.
Eesti Koostöö Kogu koostatud Eesti inimarengu aruanne 2023 “Vaime tervis ja heaolu”.