Eesti Päevaleht, Olari Koppel, Eesti juhataja
Riigiaparaadi parandamisest, et riigimasin kokku ei jookseks.
Eesti visiooniotsingute kohal hõljub üks vaim, olles end praeguseks sisse seadnud ka valimiskampaania teemadelauas. Tal on ilus nimi riigireform, lähtekohaks jagatud veendumus, et rahvastikuprotsesside ja majanduslike tõsiasjade tõttu tuleb Eestis hakata mitmeid asju teistmoodi tegema. Vastasel juhul jookseb riigimasin kokku. Peame lähtuma eeldusest, et vähemate inimestega tuleb hoida vähemasti sama taset. Aga pigem võiksime loota, et asju teisiti tehes jõuame parema tulemuseni.
Eesti sel nädalal avalikustatud riigipidamise kava annab vastuse küsimusele, kuidas parandada riigiaparaati nii, et selle töö tulemus aitaks suurendada inimeste heaolu. Kava autorid usuvad, et Eesti seni parimad ja sobivaimad lahendused oleme ikka ise välja mõelnud, mitte kopeerinud välismaiseid eeskujusid ja tähtsate organisatsioonide soovitusi. Mitte et nood oleksid iseenesest valed või halvad, aga sageli paraku Eestile sobimatud, meie eripära mittearvestavad.
Konkreetne näide: Eesti omavalitsuskorralduse tänaste probleemide tuum vaatab vastu omavalitsuste erinevast suutlikkusest osutada seadusega ettenähtud avalikke teenuseid. Tallinna linn ja Peipsiääre vald on võrdses seisus ainult seaduste silmis. Kõik muu on erinev. Sellepärast tuleb küsida: kas üritada tegelikkust seadustada või muuta seaduse alusel tegelikkust?
Uue võimaliku omavalitsuskorralduse keskmes on seni vankumatult püsinud omavalitsuse optimaalne suurus. Hüva, võib ju ka nii. Ainult et majanduslikku mastaabiefekti valdade-linnade liitmine ei anna. Kriitiliseks massiks läheb vaja vähemalt 25 000 elanikku kompaktsel maa-alal ehk linnas. Selliseid linnu on Eestis täpselt viis, linnalähedasi tagamaid lisades saame veel kaks-kolm juurde. Avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet ääremaal ei parane, kui vallakeskust 30 kilomeetrit kaugemale nihutada. Kahe-kolme vaese valla liitmisest ei sünni suurt ja rikast. Saame suurema ja endiselt vaese omavalitsuse.
Ülesanded ümber jaotada
Samal ajal on päris suur hulk avalikke teenuseid, näiteks jäätmekäitlus, gümnaasiumiharidus sellised, mida oleks tark korraldada regiooniti või koguni tsentraalselt. Riigipidamise kava võtaks enamikult omavalitsustelt ülesandeid vähemaks ning võimaldaks suurematel ja jõukamatel teha rohkem.
Eesti põhiseaduse järgi on omavalitsus see koht, kus kogukond ise oma elu korraldamiseks vajalikke otsuseid teeb ja kohaliku elu küsimusi lahendab. Harjumaalt pole aga paraku võimalik leida ühist kohaliku elu küsimust. Rae ja Kuusalu, Muuga ja Nõva probleemid on täiesti erinevad. Nende nimetamine osavaldadeks ei lahenda ühtki sisulist probleemi.
Soovitustes tugineme viimase kahe aasta jooksul korraldatud alusuuringutele ja sadadele vestlustele missioonitundlike kaaskodanikega. Selle töö ja põhijäreldusi tutvustava filmiga saab täismahus tutvuda meie kodulehel www.kogu.ee.
*edasiarendus president tõdemusest „mis toon’d on meid siia, see enam edasi ei vii”