Hargmaisuse geograafia: kellel on voodi mitmes riigis?
“Esmapilgul võib tunduda, et rände ja üleilmastumise teema puudutab Eesti maapiirkondi ainult kaudselt, kuid päris nii see siiski ei ole,” kirjutab üks Eesti inimarengu aruande “Eesti rändeajastul” toimetajatest Rein Ahas. Eesti külad tunduvad...
Uus inimarengu aruanne “Eesti rändeajastul” on loetav veebiaruandena aadressil inimareng.ee
1. juunil ilmus Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 “Eesti rändeajastul”, mille puhul on Eesti Koostöö Kogu pannud rõhku ennekõike mugavalt loetava veebikeskkonna loomisele – kogu aruanne on peatükkide ja artiklite kaupa loetav aadressil...
Allan Puur: kui palju on Eestis inimesi aastal 2100?
Nüüd on Eestil olemas uued rahvastikuprognoosi variandid kuni selle sajandi lõpuni. Selleks et rahvaarv tõusule pöörata, on vaja nii sündimuse tõusu taastetasemele kui ka mõõdukat ja targalt suunatud sisserännet. Vaevalt et pikemas perspektiivis saab kestlikkust...Marek Tamm: Eesti kultuuri kestlikkus sõltub sellest, kas suudame luua hargmaise Eesti ühise kultuuri
Marek Tamm: Mis saab eesti kultuurist rändeajastul?
EPL, 4.06.2017
Vastne inimarengu aruanne tõdeb, et Eesti on jõudnud rändeajastusse. Kuid rändeajastu ei tähenda üksnes üha ulatuslikumat inimeste sisse- ja väljarännet, vaid ka üha tihedamaid kultuurikontakte ja -ülekandeid. Avatud väikekultuurina on Eesti aina rohkem allutatud erisugustele välismõjudele, mis suuremal või vähemal määral kujundavad ringi meie senist kultuurikeskkonda ja väärtussüsteemi.