Erakonnad: liikmemaks
Eesti õigusruumis on erakond kodanikualgatuslik poliitiline mittetulundusühing, mille asutamist ja tegevust reguleerivad mittetulundusühingute seadus ja erakonnaseadus. Praegu on Eestis registreeritud 10 erakonda, mis omavahel võimule tulemise nimel konkureerivad. Positsioonide nimel erakonnas ja valimisnimekirjades konkureerivad erakondade liikmed, keda ainuüksi neljas parlamendis esindatud erakonnas on kokku rohkem kui 40 000. Erakonnad võivad raha saada riigieelarvest, liikmemaksudest, üksikisikute annetustest ning tehingutest erakonna varaga. Keelatud on anonüümsed ja juriidiliste isikute (ehk organisatsioonide) annetused, samuti nõuetest loobumine erakonna vastu või turutingimustest soodsamatel tingimustel erakonnale kaupade, teenuste jm loovutamine. Erakondade rahastamise kohta esitati 506 ja erakondade konkurentsi teemadel esitati 406 ettepanekut ja kommentaari.
NB: Erakondade liikmemaksu teemalisi ettepanekuid süstematiseerides selgus, et need puudutavad tihedalt kahte peateemat –nii erakondade konkurentsi kui rahastamist. Selleks, et liikmemaksudega seonduvat terviklikult käsitleda, oleme koondanud selleteemalised ettepanekud ja argumendid käesolevasse alateema kokkuvõttesse (toimetaja märkus).
ALATEEMA 3: ERAKONNA LIIKMEMAKS
Ehkki erakonnad on formaalselt liikmemaksu nõude kehtestanud, tasuvad seda reaalselt väga vähesed liikmetest ja mittemaksjate sundimiseks meetmeid kasutusele ei võeta. Laekunud ettepanekud peavad seda üldiselt negatiivseks ilminguks, mis näitab erakonna liikmete soovimatust erakonda rahaliselt panustada. Leiti, et praegune kord, kus toetuse määramise üle otsustavad toetuse saajad ei ole eetiline ega taga võrdseid konkurentsitingimusi. Erakondade liikmemaksude kohta esitati kokku 208 unikaalset ettepanekut ja argumenti. Erakondadevahelise konkurentsi teemast moodustab liikmemaksude küsimus 29% (406 ettepanekust 118). Erakondade rahastamise teemast moodustab liikmemaksude küsimus 27% (506 ettepanekust 139 ettepanekut).
- 1. Liikmemaksud muuta peamiseks rahastamisallikaks (188 ettepanekut ja argumenti)
Domineeriv ettepanek: jätta liikmemaksud ainsaks legaalseks erakondade rahastamise allikaks (76 ettepanekut; toetushääli 1206, vastuhääli 422). Samuti tehti ettepanek muuta liikmemaks kohustuslikuks (18 ettepanekut; toetushääli 198, vastuhääli 50). Need ettepanekud seostus suuresti erakondade riigieelarvelise rahastamise lõpetamisega.
Variatsioon käsitles erandite lubamist: erandina võiks lubada riigieelarvelist toetust üksnes valimisaastal ja sel juhul kõigile võrdsetel tingimustel; erandina võiks riigieelarvelist toetust lubada üksnes uutele tulijatele või vaid Riigikogust välja jäänud erakondadele.
Pooltargumendid:
a) Kuna erakonnad esindavad eelkõige oma liikmete huve, siis peaksid liikmed selle eest ka tasuma;
b) On ebaõiglane, et erakonna riigieelarvelise toetamise peavad kaudselt kinni maksma ka selle erakonna mittevalijad.
c) Kohustuslik liikmemaks sunnib erakonna juhtfiguure rohkem tegelema lihtliikmetega, motiveerimaks neid erakonda toetama. Liikmemaksukohustus selekteeriks erakondadest välja formaalsed liikmed ja sedasi kaoks ära nimekirjade pikkuse kasutamine poliitilise retoorika instrumendina
d) Suurendaks parteide usaldusväärsust.
e) Selline süsteem oleks läbipaistev.
f) Annetustega võrreldes on liikmemaksudega manipuleerimine keerulisem.
g) Kohustusliku liikmemaksu korral ei peaks erakonnad tegutsema äriühinguna.
Vastuargumendid:
a) Eeldaks suhteliselt suurt liikmemaksu ja looks konkurentsieelise jõukama elanikkonna poolt toetatud parteidele.
b) Kohustusliku liikmemaksu korral ei suudaks vaesemad liikmed liikmemaksu tasuda ja on seetõttu sunnitud erakonnast lahkuma.
c) Erakondade rahastamine täielikult liikmemaksudest ei ole realistlik, sest nii suurt summat ei õnnestu liikmemaksudest koguda
d) See vähendaks erakondade rahastamist oluliselt ja selle all kannataks poliitika kvaliteet.
e) Suureneks musta raha osakaal poliitikas.
f) Liikmemaksu kohustuslikuks muutmisel tekib oht, et parteide liikmeskond väheneb.
Ettepanek 2: erakondade rahastamine peaks toimuma nii liikmemaksudest kui annetustest (90 ettepanekut; toetushääli 258, vastuhääli 84), samas lõpetada erakondade toetamine riigieelarvest.
Variatsioon tulenes sellest, kes võivad annetusi teha:
a) Rahastamine liikmemaksudest ning füüsiliste ja/või juriidiliste isikute (v.a riigi osalusega äriühingud), annetustest üksnes pangaülekannete teel/piirmääraga fikseeritud summa ulatuses.
b) Rahastamine liikmemaksudest ning erakonna enda registreeritud (toetaja)liikmete annetustest.
Pooltargumendid:
a) Süsteemi läbipaistvus.
b) Suureneb parteide arvestamine valijatega ka valimistevahelisel ajal.
c) Laieneb huvigruppide toetus parteidele.
Vastuargumendid:
a) Liikmemaksu ei saa teha kohustuslikuks.
b) Partei ei tohiks olla üksnes äriline huvigrupp. Kui igaüks saab toetada, suureneb rahapesu oht.
Ettepanek 3: erakonnad peavad ise oma tulu teenima (4 ettepanekut; kokku 36 poolthäält, 14 vastuhäält). Selle ettepaneku raames leiti, et a) erakonnad peaksid tegutsema äriorganisatsioonina ja investeerima kasumi üksnes partei põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, b) parteide majandamiseks vajaliku raha teenimisse tuleks kaasata erakondade noortekogud.
Pooltargumendid:
a) Uute, ettevõtluskogemusega poliitikute esiletõus.
b) Positiivne mõju majanduse elavnemisele.
c) Paraneks koostöö ühiskonnaga.
d) Riigieelarvest vabanevat raha saaks suunata teistesse eluvaldkondadesse.
Vastuargumendid
a) Igasugune tulu teenimine viib vältimatult varjatud rahastamiseni.
b) Erakond poleks sellisel juhul enam mittetulunduslik organisatsioon.
NB! Liikmemaksudega seostusid ka ettepanekud panna erakonna riigieelarveline toetus sõltuma kogutud liikmemaksudest. Kuna antud teema puudutab eeskätt riigieelarvelise toetuse süsteem, on need ettepanekud kajastatud rahastamise alateemas 1: „Riigieelarveline toetus“. (Toimetaja märkus.)
- 2. Reeglid liikmemaksude kogumisel (23 ettepanekut ja argumenti)
Mitmed ettepanekud käsitlesid liikmemaksu kogumiseks täpsemate reeglite kehtestamist alates kohustuslikkusest kuni liikmemaksu suuruse ja selle ülem- või alampiiri seadmiseni.
Ettepanek 1: diferentseerida liikmemaksu sõltuvalt liikme sissetulekust (11 ettepanekut; toetushääli 63, vastuhääli 1).
Diferentseeritud liikmemaksu mõte on selles, et suurema sissetulekuga inimesed võiks maksta kõrgemat liikmemaksu. Samuti käidi välja mõte diferentseerida liikmemaksu sõltuvalt sellest, kas inimene on töötu või mitte. Arvati ka, et pensionärid ja töötud peaksid üldse olema liikmemaksust vabastatud.
Vastuargumendina diferentseeritud liikmemaksule toodi välja, et näiteks sissetulekuga seotud maks soosiks rikkama liikmeskonnaga erakondasid.
Ettepanek 2: seada liikmemaksule alam- või ülempiir (5 ettepanekut; toetushääli 100, vastuhääli 24).
Liikmemaksudele lae kehtestamisel pakuti võimalusi, et liikmemaksu ülempiir võiks olla kas riiklikult fikseeritud (vt ka eelmist ettepanekut) või mingi protsent liikme sissetulekust.
Ettepanek 3: fikseerida riiklikult erakonna liikmemaksu suurus (7 ettepanekut; toetushääli 18, vastuhääli 6).Idee kehtestada erakondade liikmemaks riiklikult tulenes diferentseeritud liikmemaksude probleemidest. Samas kardeti, et ka fikseeritud summa puhul tekib võimalus, et erakonda värvatakse passiivseid liikmeid, kellele annavad liikmemaksu tasumiseks raha teised inimesed.
KOKKUVÕTE
Ettepanekutes leiti, et liikmemaks peaks olema üks kaalukatest erakonna tegevuse rahastamise allikatest. Arvati, et praegune suur riigieelarveline toetus ei soosi üldiselt erakondade omatulu teenimist. Liikmemaksude kogumine suurendaks parteide tõsiseltvõetavust ning sunniks neid senisest enam arvestama nii valijate kui ka partei liikmete arvamusega. Paljud soovisid liikmemaksu muuta ainsaks lubatud rahastamisallikaks või lubada koos liikmemaksudega ka annetusi. Et vähendada passiivsete liikmete osakaalu erakondades soovitasid mitmed ettepanekud muuta liikmemaksu tasumise erakonnaliikmetele kohustuslikuks. Liikmemaksu suurus sooviti ka kehtestada riiklikult, et tagada erakondade võrdsem konkurents.