Erakonnad: valimised

Eesti õigusruumis on erakond kodanikualgatuslik poliitiline mittetulundusühing, mille asutamist ja tegevust reguleerivad mittetulundusühingute seadus ja erakonnaseadus. Praegu on Eestis registreeritud 10 erakonda, mis omavahel võimule tulemise nimel konkureerivad. Positsioonide nimel erakonnas ja valimisnimekirjades konkureerivad erakondade liikmed, keda ainuüksi neljas parlamendis esindatud erakonnas on kokku rohkem kui 40 000. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem, kus kohtade arv Riigikogus on ligikaudu võrdne erakonnale üle Eesti antud häälte protsendiga. Kandidaate võivad esitada registreeritud erakonnad ja lisaks on võimalik Riigikokku pürgida üksikkandidaadina. Registreerimiseks tuleb maksta kautsjon, mis on kaks palga alammäära. Eestis on 12 valimisringkonda, igaühes 5-14 mandaati, vastavalt hääleõiguslike inimeste arvule. Valija annab hääle konkreetsele kandidaadile ning valimistulemused tehakse kindlaks kolmes voorus. Erakondade konkurentsi teemadel esitati 406 ettepanekut ja kommentaari ning valimiste teemal esitati kokku ettepanekuid ja argumente ligi 1700.

ALATEEMA 2: VALIMISKAMPAANIA

Valimiskampaania kulud on järjepidevalt suurenenud, erandiks olid 2011. aasta valimised, mille kampaaniakulud olid pea poole väiksemad kui 2007. aasta valimistel (kokku 4,1 miljonit eurot). Seost valimiskampaania kulude ja Riigikogus saadud kohtade vahel analüüsis Heldur Meerits artiklis „Kas raha teeb riigikogu?“, leides, et valimiskampaaniale kulutatud raha ja saadud mandaatide arvu vahel on tugev seos. Kokku leidis valimiskampaania teema kajastust 295 ettepanekus ja argumendis, millest kõige enam räägiti valimisreklaami täielikust keelamisest ning selle asendamisest erinevate alternatiividega. Samuti esitati palju ettepanekuid ja argumente valimiskampaania kulude võrdsustamisest, et kõikidel kandidaatidel oleks võrdne võimalus end potentsiaalsele valijale teatavaks teha.

NB: Valimiskampaania teemalisi ettepanekuid süstematiseerides selgus, et need puudutavad tihedalt kahte peateemat –nii erakondade konkurentsi kui valimisi. Selleks, et valimiskampaaniaga seonduvat terviklikult käsitleda, oleme koondanud selleteemalised ettepanekud ja argumendid käesolevasse alateema kokkuvõttesse (toimetaja märkus).

1.1 Valimisreklaami keelamine (118 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv ettepanek: valimisreklaami ja selle rahastamise täielik keelamine televisioonis, raadios, trükimeedias ja väliplakatitel (1314 toetushäält, 162 vastuhäält).

Pooltargumendid: valimisreklaam ei anna valimiste protsessile sisulist väärtust ja tegemist on riigi raha raiskamisega. Samuti toodi välja, et kuna seadus sätestab, et „valimiste päeval on valimisreklaam keelatud“, siis peaks olema samamoodi keelatud ka e-valimiste perioodil.

Vastuargumendid: keelust kinnipidamist on raske kontrollida, samuti on problemaatiline valimisreklaami defineerimine. Probleemina toodi välja ka väikeste ja uute erakondade raskusi enda tutvustamisega tingimustes, kus reklaam on keelatud.

Ettepanekud valimisreklaami täieliku keelamise alternatiividena:

a)      Avalik debatt ja valmissaated, eriti avalik-õiguslikes kanalites.

b)      Otsekontaktid valijatega.

c)       Lubada teatud mahus reklaami vaid parlamendivälistele erakondadele.

Valmiskampaania kulutuste võrdsustamine (102 ettepanekut ja argumenti)

1.2 Domineeriv ettepanek: võrdsustada erakondade valimiskampaania kulud (615 toetushäält, 140 vastuhäält). Praeguse korra puuduseks peeti valimistulemuste sõltuvust partei rahakoti suurusest, mis pärsib ideede võrdset konkurentsi.

Variatsioon tulenes sellest, milliseid viise võrdsuse tagamiseks välja pakuti:

a)      Kindla summa või reklaamimahu eraldamine meedias kõigile erakondadele, peamiselt vastavalt ülesseatud kandidaatide arvule.

b)      Korraldada valimiskampaania tsentraalselt, nii et kandidaatide seisukohtade tutvustamisega tegeleks kas Vabariigi Valimiskomisjon või selleks loodud spetsiaalne ametkond.

c)       Valimiste jaoks peaks olema eraldi ühine veebikeskkond (näiteks www.valimised.ee lehele lisada eraldi link), mille kaudu saab tutvuda kõigi kandidaatidega. Seal oleks nimekiri erakondadest ning üksikkandidaatidest, kus iga nime peale klikkides saaks kandidaadi kohta lisainfot.

d)      Kõigil kandidaatidel on riigi raha eest võrdsed võimalused oma seisukohtade tutvustamiseks. Muu valimisreklaam on keelatud.

e)      Riigi Valimiskomisjon tellib kõigile kandidaatidele ühtses formaadis valimisplakatid ja näeb ette kohad, kus need on kõrvuti välja pandud. Plakatitel võivad olla väljavõtted erakonna programmi sisulisest osast, mitte populistlikud lööklaused.

f)        Riigi kulul antakse olulisem osa valimisreklaamist enne valimisi välja raamatukesena, mida saab soovi korral tasuta koju tellida, raamatukogus lugeda või mis oleks Internetist kättesaadav.

g)       Valimisperioodil peab ilmuma valimispiirkonnas iganädalane avalik tasuta valimisleht, kus kõik kandidaadid saavad võrdsetel alustel kajastada oma programme.

1.3 Valmiskampaania mahu piiramine (62 ettepanekut ja arumenti)

Domineeriv ettepanek: seada valmiskampaania kuludele ülempiir (991 toetushäält, 79 vastuhäält). Enamik esitatud ettepanekutest soovisid erinevate piirangute seadmist valimiskampaaniale.

Variatsioon tulenes sellest, milliseid mahulisi ja sisulisi piiranguid valimiskampaaniatele kehtestada.

a)      Piirata valimisreklaami teatud kanalites (kommertstelevisioon, välireklaam).

b)      Lubada valimisreklaami kindlal ajal (ainult valimiste perioodil).

c)       Lubada valimisreklaami kindlas mahus (plakatite ruutmeetrites, tundide arvus).

Pooltargumendid: ülempiir vähendaks riigi raha kulutamist suurte välikampaaniate ja telereklaamide rahastamisele. Samuti leiti, et ülempiir parandaks sisulist debatti poliitikute vahel.

Vastuargumendid: suureneb varjatud rahastamise oht ehk tegelikke valimiskulusid hakatakse peitma; omavalitsuse või riigi rahakoti rakendamine erakonna poliitikute tutvustamiseks; salajaste sponsorite kasutamine. Samas peeti mistahes piirangute seadmise puhul probleemiks nende kontrollitavust.Valimisreklaami lubatud sisu (27 ettepanekut ja argumenti)

1.4 Domineeriv ettepanek: valimisreklaamides peaks olema rohkem sisulist infot ning vähem tühiseid lubadusi kandidaatide poolt (toetushääli 259, vastuhääli 29).

Pooltargumendid: valimisreklaamid peavad muutuma sisukamaks, et sama raha eest, mis siiani on valimiskampaaniatele kulutatud, jõuaks valijateni rohkem vajalikku infot.

Vastuargumendid: peamiselt arutleti, et on keeruline jõuda kokkuleppele, millist infot valimisreklaam peaks sisaldama, sest erinevate valijate jaoks on olulised erinevad asjad.

Erinevad ettepanekud selle kohta, mida valimiskampaania võiks/peaks sisaldama:

a)     Võiks välja töötada standardi, millist informeeritust vajab valija iga kandidaadi kohta ja selline informatsioon olgu siis ka levitatav paberkandjal ja saadaval Internetis.

b)     Enne valimisi annab iga kandidaat valimisi korraldavale kogule ühe lehekülje ulatuses oma pildiga eluloo. Kõigi kandidaatide elulood avaldatakse vähemalt kuu enne valimisi tuntud ajalehe väljaandena ja ühe ringkonna kandidaatide elulood pannakse välja vastavates valimispunktides.

c)     Iga saadik avaldab oma seisukohad erinevate ühiskondlikult tundlike teemade suhtes: suhtumine omasooliste abieludesse, millist usuliikumist esindab, millistele alustele tuginevad kandidaadi pereväärtused jne.

d)     Valimisreklaamide visuaalne ühtlustamine, kindla kujunduse ja formaadi loomine Valimiskomisjoni poolt.

e)     Vähendada populistlikke valimislubadusi, siduda need ekspertide pikaajaliste analüüsidega. Näiteks loosungile „Tasuta kõrgharidus“ tuleb lisada ekspertide poolt koostatud analüüs, mis on sellise ettepaneku ohud ning võimalused ja mille arvelt see tuleks.

f)      Ka valimisreklaamide puhul peaks kehtima reklaamiseadus, mis keelab eksitava või väära informatsiooni edastamise (näiteks erakondade paljulubavad reklaamloosungid, mida nad hiljem ei täida).

g)     Igale erakonnale peaks olema lubatud müürilehed suuruses A1, kus on peal kandidaatide loetelu ning aeg ja koht, millal kandidaadid valijatega isikuliselt kohtuvad.

1.5 Muud valimiskampaaniaga seotud ettepanekud (15 ettepanekut ja argumenti)

Ettepanek 1: iga erakond peaks rahastama valimiskampaaniat oma rahakotist (liikmemaksud + lubatud toetused) ja lõppema peab valimisreklaami tegemiseks laenude võtmine. Iga erakond peab tegema reklaami vaid enda rahaliste võimaluste piires (11 ettepanekut ja argumenti, toetushääli 78, vastuhääli 26).

Ettepanek 2: valimisreklaami eest tasumine toimuks ainult läbi Riigikassa. Kandidaadid ja erakonnad maksavad oma legaalselt saadud summad Riigikassasse, esitavad reklaami eest saadud arve ning selle arve tasub Riigikassa. Ükski muu makseviis ei ole lubatud. Selline süsteem on vajalik valimisreklaami reeglitest kinnipidamise paremaks jälgimiseks (3 ettepanekut ja argumenti, toetushääli 88, vastuhääli 2).

Ettepanek 3: lugeda 5 kuud enne valimisi avalikus ruumis valijatele erinevate kingituste jagamist pealesunnitud erakondlikuks hääleostukatseks (nt sokid, sallid, kartulid, konservid jms). Kehtestada sellisele teguviisile kriminaalkaristus (1 ettepanek, toetushääli 19, vastuhääli 2).

KOKKUVÕTE

Rahvakogu sõnavõttudest kõlas, et erakondade kulutused valimiskampaaniale on Eesti rikkust arvestades ebamõistlikult suured ja valimisreklaam ei anna valijatele infot erakonna kavatsuste kohta valitsuses. Olukorra parandamiseks sooviti kehtestada kampaaniakuludele ülempiir või piirata kampaania mahtu muul viisil. Paljud leidsid, et õiglane oleks, kui erakondade valimiskampaania jaoks kasutada olevad ressursid oleksid võrdsed. Märkimisväärne osa ettepanekute tegijatest arvas, et valimisreklaami võiks täielikult kaotada ja seda peaksid asendama sisulised debatid meedias.