Sundpolitiseerimine: poliitikud nõukogudes

Ühiskondliku ruumi politiseerimisest räägitakse, kui avalikus korras mittevalitavatele ja vaid võimuesindajate otsusest sõltuvatele ametikohtadele nimetatakse ilma selge vajaduseta isikud, kes kuuluvad võimul oleva(te)sse erakonda(desse). Samas on keeruline tõmmata selget joont, mis hetkest saame rääkida sundpolitiseerimisest. Tegemist on probleemiga, sest selline olukord piirab isikuvabadusi ning seab küsimärgi alla avalike vahendite otstarbeka kasutamise. Sundpolitiseerimise teemal esitati kokku ligi 248 ettepanekut ja kommentaari.

ALATEEMA 2: POLIITIKUTE KUULUMINE RIIGI ÄRIÜHINGUTE NÕUKOGUDESSE

Antud alateema on sundpolitiseerimise teemal kajastuste arvu poolest teisel kohal. 25% (61 kirjet 248-st) sundpolitiseerimise teema kohta laekunud ettepanekutest ja argumentidest puudutasid poliitikute riigiäriühingute nõukogudesse kuulumise keeldu või poliitikute tasustamist riigiettevõtete nõukogudes.

1. Piirata poliitikute osalemiste äriühingute nõukogudes (46 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv ettepanek: keelata Riigikogu liikme osalemine riigi äriühingute nõukogudes (29 ettepanekut ja argumenti; toetushääli 636, vastuhääli 10). Esitati ka ettepanek kaotada nõukogude moodustamisel erakondade poolse mõjutamise võimalus, et lõpetada sundpolitiseerimine ning aidata kaasa uute ideede ning algatuste väljatöötamisele (3 ettepanekut ja argumenti; toetushääli 25, vastuhääli 0). Üleüldiselt toetati selle ettepaneku raames nõukogude depolitiseerimist.

Variatsioonid: lisaks Riigikogu liikmetele keelu kõrval toodi välja ka, et keeld võiks ka kehtida valla- ning linnavolikogu liikmetele, ka kohaliku omavalitsuste osalusega äriühingute puhul ning riigi ja kohaliku omavalitsuse sihtasutuste ning spordialaliitude nõukogude puhul. Samuti mainiti, et poliitikud ei tohiks osaleda ka eraettevõtete juhatuses. Leiti ka, et poliitikute rolli nõukogudes tuleks õiguslikult reguleerida.

Pooltargumendid:

a)     poliitikud ei ole nõukogudes pädevad;

b)     nõukogud on muutunud poliitikutele nö „mugavaks kohaks“;

c)     poliitikute osalemise keeld nõukogudes vähendab huvide konflikti ohtusid ning annab Riigikogu liikmele võimaluse keskenduda oma tööle Riigikogus;

d)     saadiku mõjuvõimu kasutamine peaks olema nõukogudes välistatud.

Vastuargumendid:

a)     keelu rakendamise asemel peab pigem diskussiooni tekitama, et välja selgitada, kuidas nõukogud oleksid suutelised paremini omi tööülesandeid täitma;

b)     keelustamise asemel on vaja tähelepanu pöörata sellele, et nõukogudes oleksid pädevad inimesed;

c)     äriühingud ei ole juriidiliselt riigiasutused, seega ei ole Riigikogu liikmed tööl teisel riigiameti kohal;

d)     Riigikogu liikmed peavad kuuluma nõukogudesse, kuid neil ei tohi olla nõukoguga rahalisi seoseid.

Ettepanek 2: loobuda riigi- ja munitsipaalettevõtete nõukogudest (10 ettepanekut ja argumenti; toetushääli 89, vastuhääli 12). (Autori märkus: kehtivas õigusruumis pole nõukogude ärakaotamine võimalik.)

Variatsioon: nõukogu eraldi struktuuriüksusena kaotada ning nõukogu rolli panna täitma Riigikogu komisjonid või linna/vallavolikogu komisjonid.

Pooltargumendid: tagatud avalik huvi ning kontroll, juhtimisega peab tegelema juhatus, mitte nõukogu ega omavalitsuse juhtimisstruktuuriga komisjon; kuna suures osas nõukogudes sisulist tööd ei toimu, siis on nõukogudest loobumine mõnel juhul asjakohane.

Vastuargumendid: nõukogude arvu võiks küll vähendada, kuid mitte päris ära kaotada, sest nõukogul on teatud vastutus.

Ettepanek 3: nõukogudes otsustamisega peaks kaasnema selge vastutus (4 ettepanekut ning argumenti; toetushääli 92, vastuhääli 1) Leiti ka, et lisaks nõukogus osalemise vastutusele, peaks selgem vastutus olema ka riigiettevõtete tegevjuhtidel.

Pooltargumendid:kui nõukogudes osalevad poliitikud vastutaksid oma otsuste eest, siis oleks võimalus nõukogudesse minna ka asjakohastel inimestel.

Vastuargumendid: selgeid vastuargumente ei esitatud.

2. Muuta Riigikogu liikmete riigiettevõtete nõukogudes osalemise tasustamise korda (15 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv ettepanek: lõpetada Riigikogu liikmetele täiendava tasu maksmine riigiettevõtete nõukogudes osalemise eest (8 ettepanekut ning argumenti; toetushääli 98, vastuhääli 17).

Pooltargumendid:

a)     Hoiab mittepädevad poliitikud nõukogust eemale.

b)     Riigikogu liige peab võimalikult vähe nõukogust rahaliselt sõltuma, et teha sõltumatuid otsuseid.

c)     Riigikogu liikmele makstav palk peab olema piisav, et ilma täiendava tasuta nõukogus osaleda.

Vastuargumendid: selgeid vastuargumente sellele ettepanekule ei esinenud.

 Ettepanek 2 (vastanduv ettepanek): muuta Riigikogu liikmete tasustamist riigiettevõtete nõukogudes, jätkates tasu maksmist (7 ettepanekut ning argumenti; toetushääli 47, vastuhääli 2).

Variatsioon: vähendada nõukogu liikmetele makstavat tasu; tasu saamise valitaval ametikohal ainult ühest kohast (nt kas Riigikogust või nõukogu(de)st, nõukogu liikmed võiks saada oma tasu mujalt kui riigieelarvest.

Pooltargumendid: kui lahendada tasustamise teema, nt Riigikogu liige saab palka üksnes Riigikogust, võib see lahendada tajutud probleemi poliitikute osalemisest nõukogudes.

Vastuargumendid:  selgeid vastuargumente sellele ettepanekule ei esinenud.

KOKKUVÕTE

Alateema raames leidsid Rahvakogus sõnavõtnud, et Riigikogu liikmetel ei tohiks lubada osaleda riigi äriühingute nõukogudes, et vähendada nõukogude poliitilist sõltumatust. Üldjoontes oli alateema käigus tunnetatav meelsus ühtne – poliitikute tasustamine nõukogudes tuleb kas üldse lõpetada või tuleb leida teistsugune lahendus.