Valimised: kandidaadid

Kohtade arv Riigikogus on enam-vähem võrdne erakonnale üle Eesti antud häälte protsendiga – kui erakond saab 15% häältest, saab ta ka ca 15 kohta Riigikogus. Riigikogusse pääsemiseks peab erakond koguma vähemalt 5% valimas käinute hääled. Eestis on 12 valimisringkonda, igaühes vastavalt hääleõiguslike inimeste arvule 5-14 mandaati.Valija annab hääle konkreetsele kandidaadile. Häälte ülekandmist ei toimu. Ringkonnamandaadi puhul pole oluline kandidaadi koht algses valimisnimekirjas, vaid talle antud häälte arv. Ringkondades jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse erakondade vahel arvestades seda, kui palju iga erakonna nimekiri on kokku hääli saanud. Selle, milline kandidaat kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutub, määrab erakond kandidaatide üleriigilise nimekirjaga (nn suletud nimekiri). Valimiste teemal esitati kokku ettepanekuid ja argumente ligi 1700.

ALATEEMA 3: KANDIDAAT

Antud alateema kohta oli kokku 258 ettepanekut ja argumenti, mis moodustab 15,5% kõikidest valimiste teemal esitatud ettepanekutest ja argumentidest. Kõige enam tehti ettepanekuid Riigikogu kandidaatidele kriteeriumite seadmiseks (nõutav haridus, seotus valimisringkonnaga, üldine teadmiste tase, vanus). Arutleti ka selle üle, kes võiksid kandidaate esitada, milline on sobiv kautsjoni suurus ning kuidas peaks kandidaate erakonna nimekirjas esitama.

1. 1.      Kandidaadile esitatavad nõuded (156 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv ettepanek: kandidaadil peab olema kõrgharidus (47 ettepanekut; neist 30 poolt, 17 vastu) Variatsioon: bakalaureus, magistrikraad, doktorikraad.

Pooltargumendid (toetushääli 326): Kõrgharidus tõendab kandidaadi analüüsivõimet ja näitab kandidaadi sihikindlust. Paljudele muudele ametikohtadele kandideerides on nõutav kõrgharidus ja eelnev töökogemus, samasugused nõudmised peaksid olema ka Riigikokku kandideerijal.

Vastuargumendid (vastuhääli 163): haridus ei näita haritust ja ei tõenda inimese tegelikke teadmisi; haridus ei ületa inimese kogemusi; ei ole vajadust sellise nõude kehtestamiseks, sest hetkel ongi Riigikogus juba valdav enamus saadikuid kõrgharidusega.

Ettepanek 2: kandidaat peab olema seotud ringkonnaga, milles ta kandideerib (24 ettepanekut; neist 22 poolt, 2 vastu). Leiti, et kandidaat peab elama ja olema sisse kirjutatud sellesse valimisringkonda, milles ta kandideerib. Variatsioon: Sissekirjutatus 1, 2, 5 aastat enne kandideerimisi.

Pooltargumendid (toetushääli 260): kohalik inimene seisab Riigikogus rohkem oma valimisringkonna valijate eest. Riigikokku pääseks rohkem ka väikeste kohtade esindajaid.

Vastuargumendid (vastuhääli 98): raske kontrollida, sest inimesel võib olla mitu elukohta või ta elab ühes kohas (sissekirjutatud), aga töötab teises kohas.

Ettepanek 3: teha kandidaatidele eksam (18 ettepanekut; neist 15 poolt, 3 vastu). Riigikogusse kandideerijad peavad enne kandideerimist sooritama enda pädevust/teadmisi/oskuseid tõestava testi. Variatsioon: IQ test, essee, eksam majandusest, õigusaktidest ja eetikast.

Pooltargumendid (toetushääli 180): test tõestab kandidaatide sobilikkust saadiku kohale (analüüsioskus, üldiste teadmiste tase, kompetentsust); nn broilerid ei pääseks Riigikokku.

Vastuargumendid (vastuhääli 30): mõned väga head kandidaadid, kes ei ole akadeemiliselt nii võimekad, võivad nii valimistest välja jääda; testi koostamine väga keeruline, sest maht on suur ja raske on tagada, et kontrollitakse „õiget“ asja.

Ettepanek 3: tõsta kandidaatide vanuse alampiiri (16 ettepanekut, neist 14 poolt, 2 vastu). Variatsioon: alampiir: 30, 31, 35, 37, 40 aastat; ülempiir: 63, 70 aastat.

Pooltargumendid (toetushääli 124): tähtsal ametikohal tegutseval inimesel peab olema teatud elu- ja töökogemus, et ta oskaks võtta vastu kõige õigemaid ning õiglasemaid otsuseid, noorel inimesel puudub veel oma väljakujunenud arusaam poliitikast ja ühiskonna toimimisest.

Vastuargumendid (vastuhääli 60): Riigikogus peavad olema esindatud erinevad inimesed, sealhulgas noored oma uute ja värskete ideedega.

Ettepanek 4: keelata kandideerida inimestel, keda on eelnevalt kriminaalkorras karistatud või kes on varjanud oma tulusid (toetushääli  219, vastuhääli 24).

1. 2.      Kellel on õigus üles seada kandidaate? (40 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv ettepanek: lisaks erakondadele ja üksikkandidaatidele peaks ka valimisliitudel olema õigus üles seada kandidaate Riigikogu valimistel.

Pooltargumendid (toetushääli 115): uutel tulijatel paremad võimalused konkureerida; kaoks ära praegune erakondade eelis kandidaatide esitamisel; liidus jõutakse paremate lahendusteni kui üksikult; kohaliku omavalitsuse tasandil on valimisliidud edukalt hakkama saanud.

Vastuargumendid (vastuhääli 35): valimisliitudel puudub hetkel poliitiline ja majanduslik vastutus; valimisliitude reguleerimiseks tuleks hakata seaduseid täiendama, mis on keeruline ja aeganõudev; otstarbekam oleks lihtsustada erakondade loomist.

Täiendavad ettepanekud: oli ka seisukohti, et igaüks võib esitada kandidaate, kui kandidaat kogub mingi kindla arvu toetushääli (toetushääli 43, vastuhääli 6), üksikkandidaadi õigus kandideerida kõigis valimisringkondades (toetushääli 56, vastuhääli 3) ning soov peatada isikuvalimised ja valida ainult erakondade/kodanikeühenduste vahel (toetushääli 7, vastuhääli 27).

1. Kautsjon (36 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv seisukoht: kautsjoni suurust peaks vähendama ühe kuu alampalgani ja kautsjoni peaks tagasi maksma kõikidele kandidaatidele, kes on kogunud vähemalt 5% ringkonna lihtkvoodist (15 ettepanekut). Variatsioon: kautsjonit vähendada poole kuu alampalgani, kolmandikuni miinimumpalgast.

Pooltargumendid (toetushääli 222): mõõdukas kautsjon peab olema, sest see tagab olukorra, et valimisnimekirjas on ainult hoolikalt läbimõeldud kandidatuuriga kandidaadid, mitte niisama riigi raha eest õnne proovijad; kautsjoni tagastamine on õiglane, sest ei sea valimistel mitteõnnestunud kandidaate majanduslikult keerulisse olukorda ning tagab neile võimaluse uutel kandideerimistel jälle osaleda.

Vastuargumendid (vastuhääli 34): kautsjon tuleks üldse ära jätta, sest piirab heade mõtetega, aga madala sissetulekuga inimeste kandideerimist.

Ettepanek 2: kautsjoni tagasimaksmise süsteem tuleks üldse muuta vastupidiseks: kautsjon tagastada just Riigikogust väljajääjatele (toetushääli 43, vastuhääli 11).

Pooltargumendid: praegune süsteem on liiga ebaõiglane, jättes mittevalituks osutunud suurtesse võlgadesse ning samas premeerides valituid toetuste, kõrgete Riigikogu palkade ning ka kautsjoni tagasimaksmisega.

Ettepanek 3: kautsjoninõudest peaks üldse loobuma ning vajadusel asendama selle mõne muu nõudega (10 ettepanekut). Variatsioon: kautsjon ära kaotada ja selle asemele ei tule uut nõuet (toetushääli 70, vastuhääli 21); kautsjoni asemele intelligentsustest (toetushääli: 2); kautsjoni asemel nõuda kandidaatidelt kindla arvu toetajate olemasolu (toetushääli 74, vastuhääli 6).

Pooltargumendid (toetushääli 71): varanduslik seis ei tohi takistada kandideerimist; tagada kõigile osalejatele võrdsed võimalused.

Vastuargumendid (vastuhääli 21): liiga palju kandidaate, valimistele pääsevad ka läbimõtlemata ideed.

1. 4.      Kandidaatide järjestamine erakonna nimekirjas (26 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv seisukoht: kandidaatide järjestamine erakonna nimekirjas peaks toimuma tähestikulises järjekorras (15 ettepanekut ja argumenti).

Pooltargumendid (toetushääli 222): ausam ja õiglasem süsteem; vähendab valijate mõjutamist.

Vastuargumente ei olnud (vastuhääli 34).

Ettepanek 2: Kandidaatide nimekirjad peaks olema koostatud nn tõmbluku põhimõttel, mis tähendab, et nimekirjas vahelduvad kordamööda mõlemast soost kandidaadid: mees-naine-mees-naine jne (20 ettepanekut ja argumenti; neist poolt 13, vastu 7).

Pooltargumendid (toetushääli 118): Naisi on praegu nimekirjade eesotsades liiga vähe, sest erakonnad eelistavad valimisnimekirjades mehi (Riigikogu valimistel 2011 ringkondade nimekirjades 2 esimest  80% juhtudel mehed). Selline reegel aitaks praegust olukorda tasakaalustada ning aitaks võrdsustada naiste ja meeste võimalusi valituks saada. See on aus süsteem, sest ei eelista üht või teist sugu. Naised ja mehed on teineteist täiendavad, nende edukas koostöö aitaks poliitikas vastu võtta kõige õigemaid otsuseid. Meie ühiskonnas on väga palju tarku ja arukaid naisi, aga nad on varjul, sest naistele ei ole omane võimu eest võidelda nii nagu meestele. Kuna nad ise ei trügi, tuleb neid ühiskonna poolt aidata.

Vastuargumendid (vastuhääli 145): Naiste osakaalu suurendamine poliitikas saab õiglaselt toimuda ainult läbi selle, kui naised ise on aktiivsemad ning räägivad ühiskonnas rohkem kaasa. Igasugune reeglitega reguleerimine tekitab küsimuse, kas meil on ka tegelikult kõige võimekamad ja arukamad inimesed ühiskonna eesotsas või soositakse kedagi ebaausalt. Valija teeb oma valiku ikkagi enda lemmikkandidaadi poolt, sõltumata sellest, kus ta valimisnimekirjas asub. Juhtival positsioonil peaksid olema inimesed, kes on juhtimiseks võimelised. Kui inimene on võimeline juhtima, on ta ka võimeline soovitud positsioonile saama.

Ettepanek 3: Riigikogus peaks olema nii nais- kui meessaadikuid ligikaudu võrdne arv (9 ettepanekut ja argumenti; neist poolt 7, vastu 2).

Pooltargumendid (toetushääli 14): naiste alaesindatuse taga poliitikas ei ole mitte naiste vähene võimekus, vaid ühiskonnas kujunenud väärarusaamad, et mehed on paremad poliitikud kui naised. Selline reegel aitaks naistel paremini esiplaanile pääseda. Eestis on väga palju kõrgharidusega tarku ning võimekaid naisi. Kui erakonnad ei toeta nende Riigikogusse pääsemise võimalusi, siis tuleb seda teha ühiskonna poolt.

Vastuargumendid (vastuhääli 37): ainus õiglane lahendus naiste paremaks esindatuseks poliitikas on see, kui naiskandidaadid suudaksid ise valijatele selgeks teha, miks on tähtis just nende poolt hääletada. Sellise reegli tõttu võivad mitmedki võimekad mehed Riigikogust välja jääda, kes muidu edukalt Eestit esindaksid.

Ettepanek 4 Kandidaatide järjestamine erakonna nimekirjas peaks toimuma erakonnasiseste salajaste valimiste teel (1 ettepanek, poolthääli 26, vastuhääli ei olnud).

Variatsioon: erakondade poolt esitatavad nimekirjad peaksid olema kinnitatud erakonna üldkoosoleku poolt (poolthääli 8, vastuhääli 1).

KOKKUVÕTE

Kõige rohkem argumenteeriti kandidaadile kõrghariduse nõude seadmise üle, aga ka vanuselise alampiiri tõstmise ning kandidaadi valimisringkonnaga sidumise üle. Tähtsuselt järgnevad ettepanekud selle kohta, et kas valimisliitudel peaks olema õigus esitada Riigikogu valimistel kandidaate ning ettepanekud kautsjoni suuruse ning selle tagastamise reeglite üle. Eraldi väiksema kogumi moodustasid ettepanekud kandidaatide järjestamise kohta erakonna poolt esitatud nimekirjas. Peamiselt leiti, et kandidaadid peaksid olema järjestatud tähestikulises järjekorras. Samuti pakuti kandidaatide järjestamise aluseks erakonnasiseseid salajasi valimisi ja põhimõtet, et nimekirjas vahelduvad kordamööda mõlemast soost kandidaadid.

Autor: Kati Päike.
Toimetaja: Andres Kõnno.