Valimised: teised valimised

PEATEEMA: VALIMISED

 

Kohtade arv Riigikogus on enam-vähem võrdne erakonnale üle Eesti antud häälte protsendiga – kui erakond saab 15% häältest, saab ta ka ca 15 kohta Riigikogus. Riigikogusse pääsemiseks peab erakond koguma vähemalt 5% valimas käinute hääled. Eestis on 12 valimisringkonda, igaühes vastavalt hääleõiguslike inimeste arvule 5-14 mandaati. Valija annab hääle konkreetsele kandidaadile. Häälte ülekandmist ei toimu. Ringkonnamandaadi puhul pole oluline kandidaadi koht algses valimisnimekirjas, vaid talle antud häälte arv. Ringkondades jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse erakondade vahel arvestades seda, kui palju iga erakonna nimekiri on kokku hääli saanud. Selle, milline kandidaat kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutub, määrab erakond kandidaatide üleriigilise nimekirjaga (nn suletud nimekiri). Valimiste teemal esitati kokku ettepanekuid ja argumente ligi 1700.

 

ALATEEMA 7: TEISED VALIMISED
Ettepanekuid esitati nii presidendivalimiste kui ka kohalike omavalitsuste volikogude (KOV) valimiste kohta. Kokku esitati 180 ettepanekut ja argumenti, mis moodustavad kogu valimiste teemal esitatud ettepanekutest ja argumentidest ca 10,5%. Kõige selgemini joonistus välja inimeste soov valida president otse rahva poolt. KOV valimisi puudutavad ettepanekud olid kohati laialivalguvad ja käsitlesid väga erinevaid teemasid. Pikemalt on kirjeldatud 5 domineerivamat ettepanekut, ülejäänud ettepanekud on lühemalt välja toodud.

 

1.             Presidendivalimised (58 ettepanekut)
Domineeriv ettepanek: kehtestada Vabariigi Presidendi otsevalimised (50 ettepanekut, neist poolt 39, vastu 13).
Pooltargumendid (toetushääli 1068):
a)      Inimesed tahavad ise otsustada, kes on nende president.
b)      Ainult nii on võimalik leida riigile esindaja kellel on rahva usaldus ja toetus.
c)       Suureneks rahva osalustunne, president sõltuks vähem Riigikogust, valitsusest ja parteidest.
d)      Presidendi otsevalimistega suureneb demokraatia.
e)      Selline president on kogu rahva president, mitte vaid mõne poliitika esindaja.
Vastuargumendid (vastuhääli 167):
a)      Parlamentaarse valitsemiskorraga riigis tekitaks presidendi otsevalimine rahva hulgas põhjendamatuid ootusi, sest presidendil on eeskätt esindusroll. Seega, kui presidendi roll jääks samaks, oleks otsevalimiste korraldamine mõttetu rahva raha raiskamine.
b)      Kui inimesed soovivad, et koos otsevalimistega oleks presidendil ka rohkem võimu, tuleb üle minna presidentaalsele riigikorrale, millel on aga omad ohud.Ettepanek 2: viia läbi rahvaküsitlus presidendi valimiste asjus, et teada saada, milliseid presidendivalimisi rahvas kõige rohkem pooldab (5 ettepanekut ja argumenti, neist poolt 4, vastu 1).
Variatsioon: rahvas saaks valida 3 variandi vahel: kas presidendivalimised jätta praegusele kujule, korraldada presidendi otsevalimised või presidendi ametikoht kaotada.
Pooltargumendid (toetushääli 11): Presidendivalimised on rahva seas hetkel väga asjakohane teema, mida näitab ka suur ettepanekute hulk rahvakogus. Seetõttu tasub uurida rohkemate inimeste seisukohti ning selle põhjal otsustada edasine tegutsemine.
Vastuargumendid (vastuhääli 1): Liiga kallis ettevõtmine ja kodanike seas segadust tekitav.Ettepanek 3: siduda presidendi ja peaministri amet. President oleks samaaegselt peaminister (3 ettepanekut ja argumenti).
Pooltargumendid (toetushääli 21): nii väikese inimeste arvuga riigis ei ole mõtet nii presidendi kui peaministri institutsioonil.
Vastuargumendid (vastuhääli 1): vastuargumente ei olnud.2.             Kohalike omavalitsuste volikogude valimised (122 ettepanekut ja argumenti)
KOV volikogude valimiste teemal esitati lisaks populaarsematele ettepanekutele veel mitmeid ettepanekuid, mis piirdusid vaid mõne üksiku toetus/vastuhäälega ning mõne üksiku argumendiga. Neid ettepanekuid oli keeruline üldistada ilma et sisu kaotsi ei läheks. Seetõttu on järgnevalt esitatud rohkem kõneainet pälvinud ettepanekud (sisaldasid üle 10 ettepaneku ja argumendi) ja seejärel on lühidalt esitatud vähem kajastust leidnud ettepanekud.

Ettepanek 1: KOV volikogu valimisõigus seostada valija püsiva elukohaga (27 ettepanekut ja argumenti). KOV valimistel võiksid valijatena osaleda vaid antud omavalitsuse territooriumil püsivalt elavad inimesed. Valija peab antud ringkonnas olema elanud ja olema sinna registreeritud teatud arvu aastaid enne valimisi.
Variatsioon tulenes sellest, kui kaua peaks enne antud omavalitsuses elama: 2 aastat, 3 aastat, 5 aastat.
Pooltargumendid(toetushääli 238): lõpetaks olukorra, kus vahetult enne valimisi toimub massiline inimeste elukoha ümberregistreerimine rahvastikuregistris, et vastavas omavalitsuses võimulepürgijad saaksid juurde toetushääli tuttavatelt, kes tegelikult antud piirkonnas ei elagi.
Vastuargumendid(vastuhääli 13): vastuargumente ei olnud.

Ettepanek 2: muuta omavalitsuse valimised mitteerakondlikuks. KOV on kohaliku elu juhtimise organ, kus peaksid osalema ainult üksikkandidaadid ja kohalikud valimisliidud (17 ettepanekut, neist poolt 11, vastu 6).
Pooltargumendid(toetushääli 138):
a)      Praegune erakondlik võimuvõitlus pidurdab valla arengut.
b)      KOV valimine peab olema aktiivsete kohalike inimeste aus konkurents, mitte erakondlik võimuvõitlus.
c)       Üleriigilised parteid tegutsevad eelkõige partei huvisid silmas pidades, mitte valla arengu peale mõeldes.
Vastuargumendid(vastuhääli 19):
a)      Paljudes KOVides on erakonnad olnud edukad, inimesel ei saa keelata erakonda kuulumist.
b)      Kui erakondade liikmeid KOV valimistele mitte lubada, siis jääks nii mõneski vallas tarkadest ja arukatest inimestest puudu.

Ettepanek 3: Eesti Vabariigi mittekodanikelt KOV valimistel hääleõiguse kaotamine, isegi kui nad elavad Eestis alalise elamisõiguse alusel (13 ettepanekut ja argumenti, neist poolt 9, vastu 4).
Vastanduv ettepanek: lubada kandideerida KOV volikogusse alalise elamisloaga inimesed sõltumata nende kodakondsusest või kodakondsuse puudumisest.
Variatsioon:
a)     Keelata valimisõigus kunagi Eestit okupeerinud inimestel (toetushääli 17, vastuhääli 40);
b)     Lisada kohalike omavalitsuste valijate nimekirja automaatselt kõik maamaksu kohuslastest füüsilised isikud antud omavalitsuses ja anda neile kohalike esinduskogude valimisel nii hääleõigus kui õigus kandideerida (1 ettepanek, toetushääli 4, vastuhääli 3).
Pooltargumendid (toetushääli 32): viib KOV valimise seaduse kooskõlla põhiseaduse mõttega, kus hääleõigus on antud ainult riigi kodanikele. Muudab Riigikogu ja KOV valimised ühetaoliseks.
Vastuargumendid (vastuhääli 24): ettepanek on diskrimineeriv valimisringkonnas alaliselt elavate mittekodanike suhtes.

Ettepanek 4: piirata KOV juhtorganitesse kandideerimise kordi (13 ettepanekut ja argumenti).Kandideerimise kordade arvu piiramiseks tehti ettepanekuid nii volikogu liikmete kui vallavanema puhul.
Variatsioon tulenes sellest, kellele piirangut rakendada ning mitmel korral võib kandideerida:
a)     KOV volikogu liikmed võivad volikokku kandideerida maksimaalselt kaheks järjestikuseks perioodiks. Pärast ühe perioodi vahelejätmist võib jälle kandideerida (7 ettepanekut, toetushääli 65, vastuhääli 8).
b)     Vallavanema ja linnapea ametisolekut piirata ajaliselt kahe järjestikuse valimisperioodiga (3 ettepanekut, toetushääli 57, vastuhääli 4).
c)     Omavalitsuse volikogu esimehe ja omavalitsuse juhi kohale ühes omavalitsuses saab kandideerida üks kord (3 ettepanekut, toetushääli 21, vastuhääli 5).

Pooltargumendid: Peamiselt arutleti, et see piiraks korruptsiooni levikut KOV-ides ning võimule pääsemiseks tuleb teha rohkem rahvale kasulikke tegusid.
Vastuargumendid:  Peamiselt toodi välja, et on mitmeid vastupidiseid näiteid valdadest, kus mitu ametiaega järjest valitsenud vallavanem koos oma meeskonnaga on taganud vallale stabiilse ja eduka arengu.
 
Ettepanek 5: KOV volikogu juurde moodustada külavanemate komisjon, mis osaleb eelnõude menetlemises (15 ettepanekut ja argumenti).
Variatsioon: kogu kohaliku omavalitsuse volikogu võiks koosneda küla- ehk asumivanematest.
Pooltargumendid(toetushääli 238): iga küla on esindatud ning külade ja vallavalitsuse vahel on tihedam side. Külavanemad oleksid paremini informeeritud volikogu tööst.
Vastuargumendid(vastuhääli 13): Eesti inimesed on passiivsed, seetõttu võib minna keeruliseks igast külast külavanema valimine.

Muud valimistega seotud ettepanekud (reastatud ettepanekute arvu alusel):
Ettepanek 6: KOV valimistel minna üle rahva jaoks lihtsamale valimissüsteemile, kus volikokku valituks osutuksid ringkonnas kõige enam hääli saanud kandidaadid nimekirjast sõltumata (8 ettepanekut, toetushääli 146, vastuhääli 6).
Ettepanek 7: ministrid valida otse rahva poolt ja kogu valitsus moodustada hääletustulemuste põhjal (8 ettepanekut, toetushääli 11, vastuhääli 64). Valimistel kõige enam hääli saanud kandidaadist saab peaminister, kes moodustab valitud esindajatest valitsuse (1 ettepanek, toetushääli 3, vastuhääli 7).
Ettepanek 8: KOV volikogudes ei tohi olla KOV allasutuse juhte, sest nad ei ole eelarvete koostamisel objektiivsed (5 ettepanekut, toetushääli 72, vastuhääli 1).
Ettepanek 9: Vallavanem tuleb valida otse kohaliku rahva poolt (3 ettepanekut, toetushääli 111, vastuhääli 15).
Ettepanek 10: KOV korruptsioonivabaks: KOV valimistel võiksid inimesed saada valida minimaalselt 4 erakonna vahel.Mõnes KOV-is ongi ainult kaks erakonda ja üks alati võidab. Selline olukord tuleb peatada (3 ettepanekut, toetushääli 19, vastuhääli 6).
Ettepanek 11: KOVi valimisreklaami korraldamisega peab tegelema KOVi poolt nimetatud komisjon, kes tagab reklaami ühetaolisuse kõikidele erakondadele ja kandidaatidele (2 ettepanekut, toetushääli 35, vastuhääli 3).
Ettepanek 12: Kohalike omavalitsuste ja Riigikogu valimistel tuleks teostada täielik üleminek e-valimistele: elektroonsed valijatenimekirjad ja e-hääletus nii interneti teel kui ka valimisjaoskondades üheaegselt (ühel-kahel päeval) (1 ettepanek, toetushääli 10, vastuhääli 8).
Ettepanek 13: KOV-de volikogude koalitsioonide ülempiiriks peab olema maksimaalselt 60% kohtadest (1 ettepanek, toetushääli 12, vastuhääli 2).
Ettepanek 14: Kehtestada nõuded kohaliku omavalitsuse juhtide ametikohtadele: vallavanemale, abivallavanemale, linnapeale ja abilinnapeale tuleks sarnaselt ametnikega kehtestada rangemad reeglid kandideerimiseks (näiteks erialane haridus) (1 ettepanek, toetushääli 9, vastuhääli 0).
Ettepanek 16: Rahvale toimuksid vaid ühed valimised: KOV valimised. KOV volikogu saadab oma esindaja maakonda- maakonnavolikokku ja viimane omakorda Toompeale riigikokku. Samas peaks ka vallavanem või linnapea olema samadel valimistel otse valitav (1 ettepanek, toetushääli 7, vastuhääli 34).
Ettepanek 17: Asendada KOV valimiste seaduses rakendatav D’Hondti meetod Haare meetodiga: omavalitsustes, kus on mitu ringkonda, tuleb võtta kasutusele ka ülelinnalised, avatud nimekirjad. (1 ettepanek, toetushääli 5, vastuhääli 0)
Ettepanek 18: Üle 300 000 elanikuga omavalitsuse (Tallinna) volikogu liikmete minimaalne arv oleks 63 (praegu 79). (1 ettepanek) Toetushääli 1, vastuhääli 0.
Ettepanek 19: Tallinna halduskogusid ja nende valimisi tuleb teadvustada. Valijates tekitab segadust see, et valima minnes puudub tal selgus, millised volikogu kandidaadid kandideerivad samaaegselt halduskogusse ja millised mitte. Seega selguse mõttes võiks olla eraldi nimekirjad neile kandidaatidele, kes kandideerivad halduskogusse ning valijatel võiks olla võimalus anda kaks eraldi häält – kas siis samale või kahele erinevale kandidaadile – keda ta soovib näha end esindamas linnavolikogus ja keda kohalikus halduskogus (1 ettepanek, toetushääli 1, vastuhääli 0).

KOKKUVÕTE
Kõige silmapaistvam oli rahva soov korraldada presidendi otsevalimised. KOV valimiste teemal esitati mitmesuguseid ettepanekuid, millest kõige enam sai tähelepanu KOV valimistel valimisõiguse seostamine püsiva elukohaga. Samuti esitati ettepanekuid Eesti Vabariigi mittekodanikelt KOV valimistel hääleõiguse äravõtmiseks, valla tasemel erakonnapoliitika vähendamiseks ning külavanemate komisjoni moodustamiseks volikogu juurde. Ettepanekuid esitati ka piirangute sisseseadmiseks, mitmel korral võib kohaliku omavalitsuse juhtorganisse kandideerida.