Õhtuleht, juhtkiri
Sõltumata sellest, kuidas rahvas, riigikogu või erakonnad suhtuvad ebamäärase staatusega Rahvakogusse ja selle töö tulemustesse, annab president lauluväljakul vormistatud ettepanekud menetlemiseks üle riigikogule.
Riigikogule võib rahvakogu meeldida või mitte meeldida, kuid presidendi käest saadud Rahvakogu ettepanekud tuleb menetlusse võtta. Nüüd on küsimus, kuidas ehitada kirik keset küla. Riigipea – olgugi, et erilise võimuta – annab esitatud ettepanekutele oma persooniga poliitilist lisakaalu. Riigikogu ei saa, isegi kui ta tahaks, just poliitilistel kaalutlustel minna kogu protsessiga vastuollu. Targem on protsessi osalisi tunnustada kodanikuaktiivsuse eest ning vähemalt osa nende algatusi heaks kiita, et võimalikult laial ringil jääks toimuvast osalusdemokraatia tunne. Ilmselt võtavad poliitikud Rahvakogu tõsiselt. Seda võis aimata presidendi otsevalimise idee läbikukkumise järgi arutlusvoorudes, aga ka sellest, et erakondade rahastamise piiramise idee ei jõudnudki laulukaare alla arutluslaudadele. Sama tähenduslik on see, et poliitikud kiirustasid mitmeid Rahvakogu ettepanekuid serveerima oma ideedena, mis olevat riigikogus juba ammu arutusel.
Me ootame riigikogult esitatud ettepanekute kiiret, venitamata ja avatud arutelu. Kuigi neid küsimusi on ka varem korduvalt küsitud, on nad praegu rahvakogu poolt ametlikult vormistatud seetõttu, et poliitikud pole soovinud antud teemade sisulist käsitlemist. Praegu on vigade parandamise aeg – nii nagu koolis toimuvad järelvastamised, on ka riigikogule pakutud võimalus oma valijate tahtega arvestada. Poliitikutel tasub rahvakogu ettepaneku menetlemise kõrval siiski mõelda ka selle üle, miks sündis jääkeldri protsess ja miks sündis Rahvakogu. Riigikogu sammudest sõltub otseselt, missuguseks kujuneb poliitiline õhustik Eestis enne valimisperioodi. Rahvakogu on oma sõna öelnud, pall on riigikogu käes.