Õhtuleht, Juhan Haravee
Kadrioru jääkeldrist alguse saanud ühisloomeprotsess jõudis eile otsaga riigikokku. President Toomas Hendrik Ilves palus oma kõnes rahva valitud esindajatel vabakondade eestvõttel sündinud ettepanekute paketti suhtuda tõsiselt.
Õhtuleht palus rahvakogus vaetud 18 küsimusele vastata kõigil riigikogu saadikutel.
Neid, kes nõustusid kibedal tööpäeval end rahvakogulase rollis proovima, oli üllatavalt palju – tervelt 11 ehk umbes 10% riigikogust. Küsitluses osalenud esindasid kõiki parlamendierakondi (IRL nelja, keskerakondlased kolme ning sotsiaaldemokraadid, reformierakondlased ja demokraadid kahe vastajaga). Oli rahvaesindajaid, kes kiretult vastasid vaid neile saadetud küsimustele, kuid oli ka neid, kellelt laekus lisasid ning asjakohaseid kommentaare.
Kaks vastajat kurjustasid: ühele ei meeldinud, et arvamusavaldus pidi kokkuleppe kohaselt anonüümseks jääma (avaliku arvamuse uurijatele hästi tuntud vabandus), teine aga leidis lihtsustatud küsimustele vastamisega, et nii “jõuame tõelisse populismi”.
Mingist ülesaamatust lõhest ei saa rääkida?
Kuna eesmärk oli keskenduda ainult tulemuste kõrvutamisele, lubasime lahketele vastajatele, et nende isikuid esiplaanile ei tõsta ehk jätame nad kokkuvõtete tegemisel anonüümseks.
Rahvakogul arutelupäeval osalenute eelistusi kaheksa rahvaesindaja vastustega kõrvutades võib rõõmuga nentida, et mingist ületamatust lõhest rahva ja seadusandja seisukohtade vahel on vara veel rääkida.
18 küsimuse vastustes ilmnesid olulised lahknevused vaid neljal puhul.
Kui rahvakogulased leidsid ülekaalukalt, et riigikogu liikmetel tuleb keelata nõukogudesse kuulumine (62%), siis riigikogulased ise eelistavad nõukogudes tasuta kaasalöömist.
Kui rahvakogus jagunesid hääled poliitilise reklaami kulude ja mahtude osas võrdselt (42%), siis rahvaesindajad eelistavad mahtude piiramist.
Rahvakogu eelistas valimiskautsjoni asendamist kindla hulga toetusallkirjade kogumisega (44%). Vastanud saadikud aga olid ühel meelel, et kautsjoni suurust tuleks vähendada poole võrra.
Saadikud ei poolda kohustust tööle hakata
Praegused saadikud on valdavalt seda meelt, et kandidaadil ei ole kohustust valituks osutumise korral esinduskogus tööle hakata. Rahvakogu aga pooldab kohustust, et valitud kandidaat hakkaks kindlasti esinduskogus tööle (93%).
Küsitluses osalenud riigikogu liikmed märkisid olulisemate teemadena ära rahvaalgatust, üleriigilise valimisnimekirja muutmist avalikuks ja erakondade konkurentsi.
Sõnad, mille saatel rahvakogu ettepanekud Toompeale jõudsid
President Toomas Hendrik Ilves esines eile rahvakogu ettepanekute üleandmisel Toompeal ka erakorralise kõnega.
Ilves alustas sellest, et tal on täita lubadus, mille ta andis mullu 21. novembril Kadrioru jääkeldris, kus vabakonna esindajad, parlamendierakondade poliitikud ja riigiõiguse asjatundjad leppisid kokku hiljem rahvakogu nime saanud ühisloome käivitamises.
“Ühisloomeprotsessi eesmärk oli koguda ideid poliitilise konkurentsi elavdamiseks, valija häälele suurema kaalu andmiseks, valimistevahelisel ajal poliitika tegemisel osalemiseks, sundparteistamise tõkestamiseks ja erakondade rahastamise ausamaks muutmiseks,” ütles president avalduse sissejuhatuses.
“Mina seisan siin, et ühisloome protsessi tulemus parlamendile üle anda, sest, nagu korduvalt on rõhutatud, ainult riigikogu otsustab nende ettepanekute seadusteks saamise üle,” lausus riigipea ja tänas kõiki, kes töös osalesid.
President märkis, et rahvakogu ei ole alternatiivne, riigikogule vastanduv otsustusorgan. “See on täiendav võimalus meie arenevas ja uusi lahendusi otsivas demokraatlikus riigis, et anda üldlevinud mõistele “osalemine ja kaasamine” tegelik sisu,” lausus Ilves.
Rahvakogu töö mõistmiseks soovitas president kuulajail end kurssi viia Stanfordi ülikooli teadlase James S. Fishkini töödega, mis kinnitavad, et just rahvakogu kasutatav meetod on rahva arvamuse kaardistamiseks palju täpsem ja sisulisem kui mis tahes avaliku arvamuse küsitlus.
“Ühtlasi nägime, et ühtset rahva tahet, ainsat tõde ja vääramatult õiget teed, mille tundmisega odavat populaarsust ihkavad poliitikud eputavad, ei ole olemas,” rääkis president sapiselt saali vaadates. “Vaid ühises arutelus on võimalik selgitada, millised on lahk- ja millised ühisarvamused. Üksinda kõikide eest ei mõtle ega tunne keegi.”
Kui riigipea avaldab rahvaesindajatele survet, et ettepanekutega reaalselt tegeldaks, ja kui riigikogu liikmed saavad sõnumi, et rahvakogu ettepanekud ei kao nagu halb unenägu, siis eurosaadik Indrek Tarand on optimistlik, et asjad arenevad paremuse poole.