ERR
Tartu Ülikooli riigiõiguse professor Ülle Madise ütles, et teiste riikide kogemusele ja teoreetilisele kirjandusele tuginedes võib öelda, et inimõigustega seonduvat rahvahääletusele ei peaks panema. Seda enam, et Inimõiguste Kohtus on otsustatud, et pereeluna tuleb käsitleda ka samasoolise paari kooselu.
Ta rääkis “Terevisioonis”, et Eesti seadustest lähtuvalt tuleb kindlasti rahvahääletusele panna põhiseaduse põhialused, näiteks see, et Eesti riigikeel on eesti keel. Rahvahääletusele ei tohi aga jällegi panna maksude, välislepingute, sõjaliste ja rahaliste kohustuste ning eelarvega seonduvat.
Täna jätkatakse riigikogus arutelu IRL-i ettepaneku üle panna kooseluseaduse rahvahääletusele. Madise sõnul on see riigikogu otsustada, kas IRL-i ettepanekut toetada või mitte, kuid lisas, et tuginedes teiste riikide kogemusele ja teoreetilisele kirjandusele, võib ta välja tuua, et üldiselt leitakse, et inimõigustega seonduvat rahvahääletusele ei peaks panema.
“Ka Eesti põhiseaduse teise peatükiga, kus on pereelu elamise vabadus ja diskrimineerimise keeld, on see asi, et need sätted on kaetud rahvusvaheliste lepingutega. Inimõiguste Kohus, kes selgitab, mida tähendab inimõiguste konventsioon, mille ka Eesti on endale siduvaks võtnud, on tegelikult otsustanud, et pereeluna tuleb käsitleda ka samasoolise paari kooselu. Kes soovib, võib ise vaadata Inimõiguste Kohtu veebilehelt järele, et diskrimineerimiskeelu ja pereelu kaitsmise all on perekond tegelikult täna juba ümber defineeritud. Kui Eesti otsustaks, et meie näeme seda teistmoodi, siis ta võib kaasa tuua ka vajaduse selgitada, et miks me enam ei täida inimõiguste konventsiooni,” rääkis Madise.
“Ma tean, et kindlasti siin juristid, kes on oma südames väga tugevalt vastu sellele seadusele ja ei suuda seda professionaalsusest võib-olla eristada, vaidleks ehk vastu, aga tegin just paari päeva eest jälle värske tiiru peale Inimõiguste Kohtu praktikale ja nii ta on,” jätkas ta.
Professori sõnul on samamoodi ka näiteks autoriõigustega. “Kui Eesti otsustaks rahvahääletusel, et me autoriõigust enam ei kaitse, siis jällegi sellesama teise peatüki järgi on autoriõigus tänu mitmetele rahvusvahelistele lepingutele siduv ning rahvusvahelistest lepingutega ühinemist või neist loobumist ei tohi rahvahääletusele panna,” selgitas Madise.